Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Arukask, Fideikomiss, Gotthard Reinhold Staël von Holstein, Hall lepp, Harilik haab, Harilik jalakas, Harilik pärn, Harilik saar, Harilik tamm, Harilik vaher, Hõberemmelgas, Hõberubla, Künnapuu, Kõrvalmõis, Kvartal (metsandus), Lüneburg, Liivimaa õuekohus, Oktoobrirevolutsioon, Pärnu kihelkond, Pärnumaa, Reiu jõgi, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sanglepp, Siberi lehis, Surju, Surju järv, Uulu mõis, 16. sajand Eestis, 17. sajand Eestis, 1905. aasta revolutsioon Eestis.
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Surju mõis ja Arukask · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Surju mõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Gotthard Reinhold Staël von Holstein
Parun Gotthard Reinhold Staël von Holstein (28. aprill 1819 Taali mõis, Tori kihelkond, Pärnumaa – 13. november 1892 Uulu, Pärnumaa) oli baltisaksa aadlik, Uulu ja Surju mõisnik, Peterburi õukonnategelane (keiserlik kammerhärra) ja Liivimaa maanõunik.
Uus!!: Surju mõis ja Gotthard Reinhold Staël von Holstein · Näe rohkem »
Hall lepp
Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Surju mõis ja Hall lepp · Näe rohkem »
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Uus!!: Surju mõis ja Harilik haab · Näe rohkem »
Harilik jalakas
Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.
Uus!!: Surju mõis ja Harilik jalakas · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Surju mõis ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Harilik saar
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Surju mõis ja Harilik saar · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Surju mõis ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Surju mõis ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Hõberemmelgas
Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Surju mõis ja Hõberemmelgas · Näe rohkem »
Hõberubla
1732. aasta hõberubla Hõberubla (vene серебряный рубль) oli Venemaa keisririigi münt ja rahaühik.
Uus!!: Surju mõis ja Hõberubla · Näe rohkem »
Künnapuu
Künnapuu (Ulmus laevis) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.
Uus!!: Surju mõis ja Künnapuu · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Surju mõis ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kvartal (metsandus)
Kvartal on sihtide, teede, kraavide, ojade, jõgede või muude joonobjektidega eraldatud metsaosa.
Uus!!: Surju mõis ja Kvartal (metsandus) · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Surju mõis ja Lüneburg · Näe rohkem »
Liivimaa õuekohus
Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.
Uus!!: Surju mõis ja Liivimaa õuekohus · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Surju mõis ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Pärnu kihelkond
Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (lühend Pär; saksa keeles Pernau-St. Elisabeth) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.
Uus!!: Surju mõis ja Pärnu kihelkond · Näe rohkem »
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Uus!!: Surju mõis ja Pärnumaa · Näe rohkem »
Reiu jõgi
Reiu jõgi (saksa der Reidenhofsche Bach) on Pärnu jõe alamjooksu vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Surju mõis ja Reiu jõgi · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Surju mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Surju mõis ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Sanglepp
Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Surju mõis ja Sanglepp · Näe rohkem »
Siberi lehis
Siberi lehis (Larix sibirica) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Surju mõis ja Siberi lehis · Näe rohkem »
Surju
Surju on küla Pärnu maakonnas Saarde vallas.
Uus!!: Surju mõis ja Surju · Näe rohkem »
Surju järv
Surju järv (ka Surju paisjärv) on järv Pärnumaal Saarde vallas Surju külas.
Uus!!: Surju mõis ja Surju järv · Näe rohkem »
Uulu mõis
Uulu mõis (saksa keeles Uhla) oli rüütlimõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Surju mõis ja Uulu mõis · Näe rohkem »
16. sajand Eestis
16.
Uus!!: Surju mõis ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »
17. sajand Eestis
17.
Uus!!: Surju mõis ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »
1905. aasta revolutsioon Eestis
1905.
Uus!!: Surju mõis ja 1905. aasta revolutsioon Eestis · Näe rohkem »
