Kiiremini kui brauser!
265 suhted: Aabits, Ajakirjandus, Alūksne, Altmargi vaherahu, Asehaldur, August II, Õpetaja, Baltimaad, Bengt Gottfried Forselius, Blekinge, Bohuslän, Brömsebro rahu, Bremeni peapiiskopkond, Claes Tott, Daugava, Eesti ajalugu, Eesti varauusaeg, Eestimaa, Eestimaa hertsog, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa kuberner, Erik XIV, Fääri saared, Forseliuse seminar, Frederik IV, Gümnaasium, Gröönimaa, Grobiņa, Gulbene, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav II Adolf, Haapsalu, Halland, Harjumaa, Härgmäe, Härjedalen, Heinrich Stahl, Hiiumaa, Ida-Eesti, Ida-Euroopa, Idre, Ikaldus, Ingeri, Ingeri sõda, Ingerimaa kubermang, Island, Jakob De la Gardie, Jakob Johann Hastfer, Jam-Zapolski vaherahu, ..., Jan II Kazimierz Waza, Jämtland, Järvamaa, Jürgen Fahrensbach, Joachim Jhering, Johan III, Johann Reinhold von Patkul, Kalmari sõda, Karjala, Karl IX, Karl XI, Karl XII, Katekismus, Katoliiklus, Käkisalmi lään, Kärde rahu, Kesk-Euroopa, Kodukariõigus, Koivaliina kihelkond, Koknese, Kongla Ann, Kuramaa hertsogiriik, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti, Lõuna-Eesti, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa rüütelkond, Luke, Luterlus, Maakond, Maanõunik, Maapäev (rüütelkond), Mazsalaca, Møre og Romsdali maakond, Mõis, Moldova, Moskva, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Muhu, Narva, Narva raekoda, Näljahäda, Nõidus, Norra, Nyen, Ojamaa, Oliwa rahu, Ordinari Freytags Post-Zeitung, Pada mõis, Paide piiramine (1581), Palgasõdur, Pastor, Pärisorjus, Pärnu, Pärnu kreis, Pärnu vojevoodkond, Põhja-Eesti, Põhjaeesti kirjakeel, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Peeter I, Pilistvere, Poola aeg, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda, Priozersk, Rüütelkond, Regent, Relvarahu, Riia ajalugu, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Rootsi Pommeri, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Roskilde rahu, Ruhja, Ruhnu, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa ajalugu, Saaremaa rüütelkond, Saksimaa kuurvürst, Salatsi, Särna, Scania, Segaduste aeg, Skåne maakond, Soomerootslased, Stahli grammatika, Stångebro lahing, Stolbovo rahu, Sunnismaisus, Suur nälg, Suur reduktsioon, Taani, Taani kuningas, Taani-Rootsi sõda, Tallinn, Talupoeg, Talurahvakool, Tartu, Tartu akadeemiline gümnaasium, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu piiramine (1656), Tartu piiramine (1657), Tartu piiskopkond, Tartu toomkirik, Tartu vojevoodkond, Toompea loss, Trøndelag, Trükikoda, Valga (Liivimaa), Vallisaare vaherahu, Vana-Liivimaa, Vassili IV, Võnnu, Võnnu vojevoodkond, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Verden (riik), Viiburi, Viru-Nigula, Virumaa, Wismar, Zygmunt III Waza, 11. august, 1520, 1561, 1581, 1587, 1588, 1592, 1598, 1599, 16. sajand, 16. sajand Eestis, 16. september, 1600, 1610, 1611, 1613, 1617, 1618, 1619, 1621, 1622, 1624, 1625, 1626, 1629, 1630, 1631, 1632, 1634, 1636, 1637, 1638, 1640, 1641, 1643, 1645, 1649, 1651, 1656, 1658, 1660, 1661, 1662, 1665, 1666, 1669, 1671, 1672, 1675, 1679, 1680, 1684, 1686, 1687, 1688, 1690, 1691, 1693, 1694, 1695, 1696, 1697, 1699, 17. sajand, 1700, 1710, 1721, 18. sajand Eestis, 1818, 19. sajand, 4. juuli. Laienda indeks (215 rohkem) »
Aabits
1819. aastal Tallinnas trükitud aabits Aabits ehk aabitsaraamat on õpik, mille järgi õpitakse lugema.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Aabits · Näe rohkem »
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ajakirjandus · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Alūksne · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Asehaldur · Näe rohkem »
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja August II · Näe rohkem »
Õpetaja
thumb Õpetaja on isik, kes teisi õpetab või kasvatab, aidates õpilastel omandada teadmisi või oskusi.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Õpetaja · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Baltimaad · Näe rohkem »
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Blekinge · Näe rohkem »
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Bohuslän · Näe rohkem »
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Claes Tott
Krahv Claes Åkesson Tott (Claudius Tott, soome Klas Åkenpoika Tott; 14. august 1630 Ekolsund, Uppland – 15. juuli 1674 Pariis) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Claes Tott · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Daugava · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti varauusaeg
dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Eesti varauusaeg · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Erik XIV
Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Erik XIV · Näe rohkem »
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Fääri saared · Näe rohkem »
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Frederik IV · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Grobiņa · Näe rohkem »
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Gulbene · Näe rohkem »
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Haapsalu · Näe rohkem »
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Halland · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Harjumaa · Näe rohkem »
Härgmäe
Härgmäe (läti: Ērģeme) on küla (vidējciems) Lätis Valka piirkonnas, Härgmäe valla halduskeskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Härgmäe · Näe rohkem »
Härjedalen
Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Härjedalen · Näe rohkem »
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Ida-Eesti
Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ida-Eesti · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Idre
Idre on paik (rootsi keeles tätort) Rootsis Dalarna läänis Älvdaleni vallas, ajaloolise haldusjaotuse järgi Dalarna maakonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Idre · Näe rohkem »
Ikaldus
Ikaldus (ka ikaldumine) on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ikaldus · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ingeri · Näe rohkem »
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ingeri sõda · Näe rohkem »
Ingerimaa kubermang
Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ingerimaa kubermang · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Island · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Jakob Johann Hastfer
Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Jakob Johann Hastfer · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jan II Kazimierz Waza
Jan II Kazimierz Waza Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Jan II Kazimierz Waza · Näe rohkem »
Jämtland
Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Jämtland · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jürgen Fahrensbach
Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Jürgen Fahrensbach · Näe rohkem »
Joachim Jhering
Joachim Jhering (ka Ihering, Jheringk, ladina Joachimus Jheringius; rootsi Joachim Iheringius; u. 1580 Södermanland – 18. juuli 1657 Stockholm) oli Eestimaa piiskop.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Joachim Jhering · Näe rohkem »
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Johan III · Näe rohkem »
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Johann Reinhold von Patkul · Näe rohkem »
Kalmari sõda
Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Kalmari sõda · Näe rohkem »
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Karjala · Näe rohkem »
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Karl IX · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Karl XI · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Karl XII · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Katekismus · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »
Kärde rahu
Kärde rahumajake Kärde rahu sõlmiti 1. juulil (vkj 21. juunil) 1661 Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas) Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel ning see lõpetas 1656.–1658.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Kärde rahu · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kodukariõigus
Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Kodukariõigus · Näe rohkem »
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Koknese · Näe rohkem »
Kongla Ann
Kongla Anni mälestuskivi Viru-Nigulas, suvi 2011. Kongla Ann (surnud 1640) oli naisterahvas, kelle üle peeti 1640.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Kongla Ann · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Luke
Luke on küla Tartu maakonnas Nõo vallas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Luke · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Luterlus · Näe rohkem »
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Maakond · Näe rohkem »
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Maanõunik · Näe rohkem »
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »
Mazsalaca
Mazsalaca (ka Väike-Salatsi, saksa keeles Salisburg, liivi keeles Piški Salats) on linn Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Mazsalaca · Näe rohkem »
Møre og Romsdali maakond
Møre og Romsdali maakond on Lääne-Norra kõige põhjapoolseim maakond.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Møre og Romsdali maakond · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Mõis · Näe rohkem »
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Moldova · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Muhu · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Narva · Näe rohkem »
Narva raekoda
Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel ehitatud Narva linna kohtu- ja valitsusorgani rae hoone, mis asetses Narva vanalinnas Narva Raekoja platsi ääres.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Narva raekoda · Näe rohkem »
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Näljahäda · Näe rohkem »
Nõidus
Zimbabwe arst-nõid Nõiakostüüm Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Nõidus · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Norra · Näe rohkem »
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Nyen · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ojamaa · Näe rohkem »
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Oliwa rahu · Näe rohkem »
Ordinari Freytags Post-Zeitung
Ordinari Freytags Post-Zeitungi 1676. aasta 2. jaanuari väljaanne Ordinari Freytags Post-Zeitung ('Korraline Reedeleht'; lühemalt ka: Ordinari Post-Zeitung) oli aastatel 1675–1676 ja 1677–1678 (nime all Ordinari Donnerstags Post-Zeitung ('Korraline Neljapäevaleht')) Tallinnas ilmunud saksakeelne nädalaleht.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ordinari Freytags Post-Zeitung · Näe rohkem »
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Pada mõis · Näe rohkem »
Paide piiramine (1581)
Paide piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Paide piiramine (1581) · Näe rohkem »
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Palgasõdur · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Pastor · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Pärnu · Näe rohkem »
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Pärnu kreis · Näe rohkem »
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhjaeesti kirjakeel
Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Põhjaeesti kirjakeel · Näe rohkem »
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Peeter I · Näe rohkem »
Pilistvere
Paisjärv küla territooriumil Pilistvere on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Pilistvere · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda
Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest sõdadest.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Poola-Rootsi sõda · Näe rohkem »
Priozersk
Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Priozersk · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Regent · Näe rohkem »
Relvarahu
Relvarahu on sõjategevuse ajutine katkestamine, mille puhul võitluse osapooled lepivad üksteisega kokku ründetegevuse peatamises.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Relvarahu · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Näe rohkem »
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »
Roskilde rahu
Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Roskilde rahu · Näe rohkem »
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ruhja · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Ruhnu · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »
Salatsi
Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Salatsi · Näe rohkem »
Särna
Särna. Silt ütleb: Särna – mägede värav (detsember, 2009) Särna kirik (juuli, 2011) Särna on koht (rootsi keeles tätort) Rootsis Dalarna läänis Älvdaleni vallas Österdalälveni kaldal, ajaloolise haldusjaotuse järgi Dalarna maakonnas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Särna · Näe rohkem »
Scania
Maad, kus asuvad Scania tehased Scania A1 1901 Scania AB (Scania Aktiebolag) on Rootsi busse, veokeid tootev ettevõte, mille peakorter on Södertäljes ning tehased Argentinas, Brasiilias, Indias, Hollandis, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis ja Venemaal.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Scania · Näe rohkem »
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Segaduste aeg · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Soomerootslased
Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Soomerootslased · Näe rohkem »
Stahli grammatika
Stahli grammatika kaas Stahli grammatika on esimene eesti keele grammatika reeglistik, mis avaldati 1637.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Stahli grammatika · Näe rohkem »
Stångebro lahing
Stångebro ehk Linköpingi lahing (rootsi Slaget vid Stångebro) peeti 25. septembril 1598 Linköpingis Poola ja Rootsi kuningas Sigismundi ja tema lelle, Södermanlandi hertsogi Karli vägede vahel.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Stångebro lahing · Näe rohkem »
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Sunnismaisus · Näe rohkem »
Suur nälg
Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Suur nälg · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taani-Rootsi sõda
Taani-Norra ja Rootsi vahel on peetud mitu sõda.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Taani-Rootsi sõda · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tallinn · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Talupoeg · Näe rohkem »
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Talurahvakool · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu akadeemiline gümnaasium
Tartu akadeemiline gümnaasium oli luterlik õppeasutus, mis tegutses Tartus 1630–1632.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu akadeemiline gümnaasium · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1656)
Tartu piiramine oli 1656.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu piiramine (1656) · Näe rohkem »
Tartu piiramine (1657)
Tartu piiramine 1657.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu piiramine (1657) · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Toompea loss · Näe rohkem »
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Trøndelag · Näe rohkem »
Trükikoda
Trükikoda on ettevõte, milles trükitakse paljundamise eesmärgil trükiseid – ajalehti, ajakirju, raamatuid, plakateid, postkaarte jms.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Trükikoda · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Vallisaare vaherahu · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vassili IV
Vassili IV Vassili IV (sünninimi vene Василий Иванович Шуйский, Vassili Ivanovitš Šuiski; 22. september 1552 – 12. september 1612) oli Vene tsaar aastatel 1606–1610 pärast Vale-Dmitri I tapmist.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Vassili IV · Näe rohkem »
Võnnu
Võnnu nime kannab mitu kohta.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Võnnu · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda
Vene-Poola sõda võib tähendada erinevaid Poola (Poola kuningriik-Leedu suurvürstiriik/Rzeczpospolita, Poola Vabariik)- Venemaa (Kiievi-Vene/Moskva vürstiriik/Moskva suurvürstiriik/Venemaa keisririik-NSV Liit) vahel toimunud sõdu.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Vene-Poola sõda · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »
Verden (riik)
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Verden (riik) · Näe rohkem »
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Viiburi · Näe rohkem »
Viru-Nigula
Viru-Nigula on alevik Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula valla keskus.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Viru-Nigula · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Virumaa · Näe rohkem »
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Wismar · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
11. august
11.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 11. august · Näe rohkem »
1520
1520.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1520 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1561 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1581 · Näe rohkem »
1587
1587.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1587 · Näe rohkem »
1588
1588.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1588 · Näe rohkem »
1592
1592.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1592 · Näe rohkem »
1598
1598.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1598 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1599 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 16. sajand · Näe rohkem »
16. sajand Eestis
16.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »
16. september
16.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 16. september · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1600 · Näe rohkem »
1610
1610.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1610 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1611 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1613 · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1617 · Näe rohkem »
1618
1618.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1618 · Näe rohkem »
1619
1619.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1619 · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1621 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1622 · Näe rohkem »
1624
1624.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1624 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1625 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1626 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1629 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1630 · Näe rohkem »
1631
1631.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1631 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1632 · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1634 · Näe rohkem »
1636
1636.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1636 · Näe rohkem »
1637
1637.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1637 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1638 · Näe rohkem »
1640
1640.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1640 · Näe rohkem »
1641
1641.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1641 · Näe rohkem »
1643
1643.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1643 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1645 · Näe rohkem »
1649
1649.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1649 · Näe rohkem »
1651
1651.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1651 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1656 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1658 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1660 · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1661 · Näe rohkem »
1662
1662.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1662 · Näe rohkem »
1665
1665.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1665 · Näe rohkem »
1666
1666.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1666 · Näe rohkem »
1669
1669.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1669 · Näe rohkem »
1671
1671.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1671 · Näe rohkem »
1672
1672.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1672 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1675 · Näe rohkem »
1679
1679.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1679 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1680 · Näe rohkem »
1684
1684.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1684 · Näe rohkem »
1686
1686.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1686 · Näe rohkem »
1687
1687.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1687 · Näe rohkem »
1688
1688.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1688 · Näe rohkem »
1690
1690.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1690 · Näe rohkem »
1691
1691.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1691 · Näe rohkem »
1693
1693.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1693 · Näe rohkem »
1694
1694.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1694 · Näe rohkem »
1695
1695.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1695 · Näe rohkem »
1696
1696.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1696 · Näe rohkem »
1697
1697.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1697 · Näe rohkem »
1699
1699.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1699 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1700 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1710 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1721 · Näe rohkem »
18. sajand Eestis
18.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 1818 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 19. sajand · Näe rohkem »
4. juuli
4.
Uus!!: 17. sajand Eestis ja 4. juuli · Näe rohkem »
