Sisukord
157 suhted: Adramaa, Arc de Triomphe, Arent Passer, Asehaldur, August Wilhelm Hupel, Axel Julius De la Gardie, Barysaŭ, Belozersk, Carl Carlsson Gyllenhielm, Christina Catharina De la Gardie, Daugava, De la Gardie, Ebba Brahe, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kuberner, Etikukivi, Foogt, Galitš, Gustaf Adolf Lewenhaupt, Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648), Gustaf Otto Stenbock, Gustav I Vasa, Gustav II Adolf, Haapsalu härraskond, Haapsalu piiskopilinnus, Harjumaa, Helme mõis, Helme ordulinnus, Hiiu-Suuremõisa mõis, Hiiumaa, Hummuli mõis, Ingeri, Ingeri sõda, Jacob Casimir De la Gardie, Jakobstad, Jan Zamoyski, Jaroslavl, Jõgeveste mõis, Johan III, Kašin, Kaheksakümneaastane sõda, Karl Filip, Karl IX, Käkisalmi lään, Kärstna mõis, Kõnnu mõis (Kuusalu), Kiiu mõis, Kinešma, Kirov, ... Laienda indeks (107 rohkem) »
- De la Gardied
- Eestimaa aadlikud
- Rootsi feldmarssalid
- Sündinud 1583
- Surnud 1652
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Adramaa
Arc de Triomphe
Arc de Triomphe (Arc de Triomphe de l'Étoile) on võidukaar ehk triumfikaar Prantsusmaal Pariisis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Arc de Triomphe
Arent Passer
Arent Passer (arvatavasti 1560 – 1637 Tallinn) oli kujur ja arhitekt.
Vaata Jakob De la Gardie ja Arent Passer
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Vaata Jakob De la Gardie ja Asehaldur
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Vaata Jakob De la Gardie ja August Wilhelm Hupel
Axel Julius De la Gardie
Krahv Axel Julius De la Gardie (12. veebruar 1637 Stockholm — 28. mai (17. mai) 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal-leitnant (1674), Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, Friberg-i, Kokemäki, Autis-e ja Tullgarni härra.
Vaata Jakob De la Gardie ja Axel Julius De la Gardie
Barysaŭ
Vaade linnale Barysaŭ ehk Barõssav (poola keeles Borysów, leedu keeles Barisavas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Barysaŭ rajooni halduskeskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Barysaŭ
Belozersk
Belozersk on linn Venemaal Vologda oblastis, Belozerski rajooni keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Belozersk
Carl Carlsson Gyllenhielm
Carl Carlsson Gyllenhielm. Jacob Heinrich Elbfasi maal Vabahärra Carl Carlsson Gyllenhielm (4. märts 1574 Nyköping – 17. märts 1650 Karlberg) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Vaata Jakob De la Gardie ja Carl Carlsson Gyllenhielm
Christina Catharina De la Gardie
Krahvitar Christina Catharina De la Gardie (abielludes Lewenhaupt ja Stenbock; 1632–1704) oli Rootsi aadlinaine, kuninganna Kristiina õuepreili.
Vaata Jakob De la Gardie ja Christina Catharina De la Gardie
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Daugava
De la Gardie
De la Gardie'de vapp De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.
Vaata Jakob De la Gardie ja De la Gardie
Ebba Brahe
Ebba Brahe Ebba Brahe (16. märts 1596 – 5. jaanuar 1674 Stockholm) oli Rootsi õukonnadaam.
Vaata Jakob De la Gardie ja Ebba Brahe
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Jakob De la Gardie ja Eestimaa
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Vaata Jakob De la Gardie ja Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Eestimaa kuberner
Etikukivi
Tallinna Linnateatri hoone sissepääsu ees Etikukivid on keskaegse elamu peaukse ees asuvat terrass-treppi ehk etikut raamivad ehisraidkivid bareljeefsete peremärgi või vapi kujutistega.
Vaata Jakob De la Gardie ja Etikukivi
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Vaata Jakob De la Gardie ja Foogt
Galitš
Galitš on linn Venemaal Kostroma oblastis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Galitš
Gustaf Adolf Lewenhaupt
Krahv '''Gustaf Adolf Lewenhaupt''', Matthäus Meriani maal aastast 1650. Krahv Gustaf Adolf Lewenhaupt (Löwenhaupt, 24. veebruar 1619 Vinäsi mõis, Småland – 29. november 1656 Rautise mõis, Soome), Rootsi riigitegelane ja väejuht.
Vaata Jakob De la Gardie ja Gustaf Adolf Lewenhaupt
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (29. august 1613 – 31. mai 1648) oli Rootsi riigitegelane, Kronoborgi krahv (1651).
Vaata Jakob De la Gardie ja Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
Gustaf Otto Stenbock
Gustaf Otto Stenbock. David Klöcker Ehrenstrahli (1628–1698) maal Krahv Gustaf Otto Stenbock (7. september 1614 Torpa, Småland – 24. september 1685 Stockholm) oli Rootsi admiral, väejuht ja riigimees.
Vaata Jakob De la Gardie ja Gustaf Otto Stenbock
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Vaata Jakob De la Gardie ja Gustav I Vasa
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Jakob De la Gardie ja Gustav II Adolf
Haapsalu härraskond
Krahv Jakob De la Gardie (1583 Tallinn – 1652 Stockholm) Haapsalu härraskond oli 1628–1691 Läänemaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Haapsalu härraskond
Haapsalu piiskopilinnus
Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17.
Vaata Jakob De la Gardie ja Haapsalu piiskopilinnus
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Harjumaa
Helme mõis
Helme mõis (saksa keeles Schloß Helmet) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata Jakob De la Gardie ja Helme mõis
Helme ordulinnus
Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Helme ordulinnus
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Hiiu-Suuremõisa mõis
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Jakob De la Gardie ja Hiiumaa
Hummuli mõis
Hummuli mõisa peahoone (2012) Hummuli mõis (saksa keeles Hummelshof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Hummuli mõis
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Ingeri
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Vaata Jakob De la Gardie ja Ingeri sõda
Jacob Casimir De la Gardie
Krahv Jakob Casimir De la Gardie (3. veebruar 1629 Stockholm – 7. oktoober 1658 Kopenhaagen) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Läckö ja Kuressaare krahv, Ekholmeni vabahärra; Kolga, Sonsenbergi, Kiiu, Tarvastu, Runsa, Arnö, Tiurala ja Biskopsdorpi härra.
Vaata Jakob De la Gardie ja Jacob Casimir De la Gardie
Jakobstad
Jakobstad (soome Pietarsaari) on linn Soomes Pohjanmaa maakonnas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Jakobstad
Jan Zamoyski
Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.
Vaata Jakob De la Gardie ja Jan Zamoyski
Jaroslavl
Jaroslavl on linn Venemaal, Jaroslavli oblasti keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Jaroslavl
Jõgeveste mõis
Jõgeveste mõis (saksa keeles Beckhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 27.01.2016).
Vaata Jakob De la Gardie ja Jõgeveste mõis
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Vaata Jakob De la Gardie ja Johan III
Kašin
Kašin on linn Venemaal Tveri oblastis, Kašini rajooni keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kašin
Kaheksakümneaastane sõda
Kaheksakümneaastane sõda (hollandi keeles: Tachtigjarige Oorlog; hispaania keeles: Guerra de los Ochenta Años) või Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) oli seitsmeteistkümne provintsi ülestõus (tänapäeval Holland, Belgia ja Luksemburg) Hispaania ülemvõimu vastu.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kaheksakümneaastane sõda
Karl Filip
Karl Filip Karl Filip (ka Carl Philip; 22. aprill 1601 Vana-Antsla – 25. jaanuar 1622 Narva) oli Vasa dünastiast Rootsi prints, Södermanlandi, Närke ja Värmlandi hertsog.
Vaata Jakob De la Gardie ja Karl Filip
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Vaata Jakob De la Gardie ja Karl IX
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Vaata Jakob De la Gardie ja Käkisalmi lään
Kärstna mõis
Kärstna mõisa härrastemaja Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kärstna mõis
Kõnnu mõis (Kuusalu)
Kõnnu mõis (saksa keeles Könda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kõnnu mõis (Kuusalu)
Kiiu mõis
Kiiu vasallilinnus Kiiu mõis (saksa keeles Kida või Kyda) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kiiu mõis
Kinešma
Kinešma on linn Venemaal Ivanovo oblastis Volga jõe ääres kohas, kus Volgasse suubuvad Kinešjomka ja Kazohha jõgi.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kinešma
Kirov
Kirov (vene Киров; aastani 1934 Vjatka, aastani 1780 Hlõnov) on linn Venemaa Euroopa-osas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kirov
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kolga mõis
Kostroma
Ülestõusmise kirik Kostromas (1910. aastal) Kostroma on linn Venemaal, Kostroma oblasti keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kostroma
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Jakob De la Gardie ja Krahv
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kristiina
Kuusalu kihelkond
Kuusalu kirik Kuusalu kihelkond (lühend Kuu, saksa keeles Kirchspiel Kusal) oli ajalooline kihelkond Harjumaa idaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Kuusalu kihelkond
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Laadoga
Ladoga
Ladoga (vene keeles Ладога, soome keeles Latukka; vanadel kaartidel Novaja Ladoga (vene keeles Ладога Новая)) on küla Leningradi oblastis Tosno rajoonis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Ladoga
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Läänemaa
Läckö loss
thumb thumb Läckö loss on loss Rootsis Västra Götalandi läänis Lidköpingi vallas Vänerni järve Kållandsö saarel.
Vaata Jakob De la Gardie ja Läckö loss
Lõve mõis
Lõve mõis (saksa keeles Lauenhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Jakob De la Gardie ja Lõve mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Liivimaa
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Vaata Jakob De la Gardie ja Liivimaa kindralkuberner
Loo mõis
Loo mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas, Harjumaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Loo mõis
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Jakob De la Gardie ja Madalmaad
Magnus Gabriel De la Gardie
Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.
Vaata Jakob De la Gardie ja Magnus Gabriel De la Gardie
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Jakob De la Gardie ja Marssal
Martna kihelkond
Martna kirik Martna kihelkond (lühend Mar; saksa keeles Kirchspiel Martens) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Martna kihelkond
Mihhail I Fjodorovitš
Mihhail I Fjodorovitš (Feodorovitš) Romanov ehk Mihhail Romanov (vene keeles Михаил I Феодорович Романов) (12. juuli (vkj) 1596 – 13. juuli (vkj) 1645) oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Mihhail I Fjodorovitš
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Jakob De la Gardie ja Moskva
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Jakob De la Gardie ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Jakob De la Gardie ja Moskva tsaaririik
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Jakob De la Gardie ja Napoleon I
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Jakob De la Gardie ja Narva jõgi
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Neeva
Nižni Novgorod
Nižni Novgorod (vene keeles Нижний Новгород 'alumine uus linn' või 'alumine Novgorod') on elanike arvult Venemaa kuues linn, Nižni Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Nižni Novgorod
Noarootsi kihelkond
Noarootsi kirik Noarootsi kihelkond (lühend Noa; rootsi keeles Nuckö socken, saksa keeles Kirchspiel Nukkö) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Noarootsi kihelkond
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Vaata Jakob De la Gardie ja Nordische Miscellaneen
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Vaata Jakob De la Gardie ja Nyen
Nyenskansi linnus
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyenskansi linnus (vene Ниеншанц, rootsi Nyenskans) oli linnus Rootsi Ingeri alal Nyeni linnas Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Vaata Jakob De la Gardie ja Nyenskansi linnus
Ohta jõgi
Ohta jõgi (vene Охта, soome Ohanjoki) on jõgi Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Ohta jõgi
Oti mõis
Oti mõis, ka Pöide mõis (saksa keeles Peudehof) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal; Saaremaa üks vanemaid mõisaid (vaadatud 23.12.2015).
Vaata Jakob De la Gardie ja Oti mõis
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Oudova
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Jakob De la Gardie ja Palgasõdur
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Põhja-Jäämeri
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Jakob De la Gardie ja Peipsi järv
Per Brahe
Krahv Per Brahe noorem (18. veebruar 1602 Rydboholmsi loss – 12. september 1680 Bogesundi lossis) oli Rootsi ja Soome riigitegelane ning sõjaväelane, kes oli 1637–1640 ja 1648–1654 Soome kindralkuberner.
Vaata Jakob De la Gardie ja Per Brahe
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Jakob De la Gardie ja Peterburi
Pošehhonje
Kolmainsuse kirik Pošehhonjes Pošehhonje on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Pošehhonje rajooni keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Pošehhonje
Pohjanmaa maakond
Pohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Pohjanmaa maakond
Pontus De la Gardie
Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.
Vaata Jakob De la Gardie ja Pontus De la Gardie
Pontus Fredrik De la Gardie
Pontus Fredrik De la Gardie. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (Pontius Friedrich de la Gardie; 4. oktoober 1630 Runsa mõis, Upplands Väsby vald, Uppland – 9. oktoober 1692 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, krahv Jakob De la Gardie poeg, Magnus Gabriel De la Gardie ja Axel Julius De la Gardie vend.
Vaata Jakob De la Gardie ja Pontus Fredrik De la Gardie
Porhov
Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.
Vaata Jakob De la Gardie ja Porhov
Ridala kihelkond
Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Ridala kihelkond
Romanov
Romanov võib tähendada järgmist.
Vaata Jakob De la Gardie ja Romanov
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Jakob De la Gardie ja Rootsi
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Jakob De la Gardie ja Rootsi kuningas
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Rootsi rüütelkond
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Vaata Jakob De la Gardie ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Vaata Jakob De la Gardie ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Jakob De la Gardie ja Rzeczpospolita
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Jakob De la Gardie ja Saaremaa
Satakunta maakond
Satakunta maakond (rootsi keeles Satakunda, tõlkes 'sadakond') on maakond Soomes.
Vaata Jakob De la Gardie ja Satakunta maakond
Södermanlandi hertsog
Praeguse Södermanlandi hertsogi Alexandri vapp. Södermanlandi hertsog (rootsi keeles hertig av Södermanland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud Rootsi kuningliku perekonna liikmed.
Vaata Jakob De la Gardie ja Södermanlandi hertsog
Segaduste aeg
Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.
Vaata Jakob De la Gardie ja Segaduste aeg
Sofia Gyllenhielm
Sofia Gyllenhielm Sofia Johansdotter Gyllenhielm (1559–1583 Tallinn) oli Rootsi kuninga Johan III vallastütar, Pontus De la Gardie abikaasa ning Jakob ja Johan De la Gardie ema.
Vaata Jakob De la Gardie ja Sofia Gyllenhielm
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Jakob De la Gardie ja Soome
Soome hertsog
Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).
Vaata Jakob De la Gardie ja Soome hertsog
Staraja Russa
Staraja Russa on linn Venemaa Novgorodi oblastis, samanimelise rajooni keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Staraja Russa
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Jakob De la Gardie ja Stockholm
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Stolbovo rahu
Svenskt biografiskt handlexikon
Leksikoni üheköiteline 1. trükk ja kaheköiteline 2. trükk "Svenskt biografiskt handlexikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab alates reformatsiooniajastust kuni leksikoni väljaandmiseni tuntuks saanud Rootsi inimeste elulugusid.
Vaata Jakob De la Gardie ja Svenskt biografiskt handlexikon
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Jakob De la Gardie ja Tallinn
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Vaata Jakob De la Gardie ja Talupoeg
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Jakob De la Gardie ja Tartu Ülikool
Tarvastu mõis
Linnusevaremete juurde püstitati 1825. aastal mõisaomanike von Mensenkampffide matusekabel Tarvastu mõis (saksa keeles Tarwast) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata Jakob De la Gardie ja Tarvastu mõis
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Jakob De la Gardie ja Toompea loss
Toržok
Tvertsa jõe kaldapealne Toržok (vanavene sõnast търгъ 'turg') on linn Venemaal Tveri oblastis, Toržoki rajooni keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Toržok
Troitse-Sergi suurklooster
Troitse-Sergi suurklooster (vene keeles Троице-Сергиева лавра; ametlikult Свято-Троицкая Сергиева лавра Püha Kolmainu Sergi suurklooster) on Moskva oblasti kirdeosas Sergijev Possadis asuv õigeusu klooster, üks Vene Õigeusu Kiriku keskusi.
Vaata Jakob De la Gardie ja Troitse-Sergi suurklooster
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Vaata Jakob De la Gardie ja Turu
Uppsala lään
Uppsala lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Uppsala lään
Vassili IV
Vassili IV Vassili IV (sünninimi vene Василий Иванович Шуйский, Vassili Ivanovitš Šuiski; 22. september 1552 – 12. september 1612) oli Vene tsaar aastatel 1606–1610 pärast Vale-Dmitri I tapmist.
Vaata Jakob De la Gardie ja Vassili IV
Vastemõisa mõis
Vast(s)emõisa mõis (saksa keeles Wastemois) oli riigimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 20.01.2016).
Vaata Jakob De la Gardie ja Vastemõisa mõis
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Jakob De la Gardie ja Veliki Novgorod
Veliki Ustjug
Veliki Ustjug (varem Ustjug) on linn Venemaal Vologda oblastis Veliki Ustjugi rajoonis.
Vaata Jakob De la Gardie ja Veliki Ustjug
Viljandi mõis
Viljandi mõisa peahoone Viljandi mõisa ait Mõisa peahoone aastal 1906 Viljandi mõis (saksa keeles Schloß Fellin) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Jakob De la Gardie ja Viljandi mõis
Viru tänav
Viru tänav vanalinna päevade aegu Viru tänav on tänav Vanast turust Viru väljakuni Tallinna vanalinnas.
Vaata Jakob De la Gardie ja Viru tänav
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Jakob De la Gardie ja Volga
Vormsi kihelkond
Vormsi kirik Vormsi kihelkond (lühend Vor; rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Kirchspiel Worms) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis, Vormsi saarel.
Vaata Jakob De la Gardie ja Vormsi kihelkond
Władysław IV Waza
Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.
Vaata Jakob De la Gardie ja Władysław IV Waza
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Vaata Jakob De la Gardie ja Zygmunt III Waza
12. august
12.
Vaata Jakob De la Gardie ja 12. august
14. märts
14.
Vaata Jakob De la Gardie ja 14. märts
1562
1562.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1562
1583
1583.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1583
1601
1601.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1601
1606
1606.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1606
1608
1608.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1608
1609
1609.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1609
1610
1610.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1610
1611
1611.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1611
1613
1613.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1613
1615
1615.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1615
1617
1617.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1617
1618
1618.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1618
1619
1619.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1619
1622
1622.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1622
1624
1624.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1624
1625
1625.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1625
1628
1628.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1628
1630
1630.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1630
1632
1632.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1632
1644
1644.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1644
1652
1652.
Vaata Jakob De la Gardie ja 1652
23. juuni
23.
Vaata Jakob De la Gardie ja 23. juuni
30. juuni
30.
Vaata Jakob De la Gardie ja 30. juuni
4. juuli
4.
Vaata Jakob De la Gardie ja 4. juuli
Vaata ka
De la Gardied
- Axel Julius De la Gardie
- De la Gardie
- Hans Axel von Fersen
- Jakob De la Gardie
- Magnus Gabriel De la Gardie
- Maria Eufrosyne
- Pontus De la Gardie
- Sofia Gyllenhielm
Eestimaa aadlikud
- Balti Rüütelkondade Liit
- Balti aadel
- Eestimaa rüütelkond
- Eestimaa rüütelkonna hoone
- Eric Stenbock
- Friedrich Georg von Bunge
- Hans Reinhold von Fersen
- Jakob De la Gardie
- Johann von Uexküll (surnud 1583)
- Liivimaa rüütelkond
- Magnus
- Nikolai von Glehn
Rootsi feldmarssalid
- Axel Julius De la Gardie
- Axel Lillie
- Berndt Otto Stackelberg
- Carl Carlsson Gyllenhielm
- Carl Gustaf Dücker
- Carl Gustaf Wrangel
- Claes Åkesson Tott
- Erik Dahlberg
- Evert Horn
- Fabian von Fersen
- Gustaf Adolf Lewenhaupt
- Gustaf Evertsson Horn
- Gustaf Horn
- Gustaf Otto Stenbock
- Hans Henrik von Essen
- Herman Wrangel
- Jakob De la Gardie
- Jakob Johann Hastfer
- Jesper Kruus
- Johan August Sandels
- Lennart Torstenson
- Magnus Stenbock
- Nils Bielke (1644–1716)
- Otto Wilhelm von Fersen
- Otto Wilhelm von Königsmarck
- Robert Douglas
- Rootsi feldmarssalite loend
Sündinud 1583
- Albrecht von Wallenstein
- Axel Oxenstierna
- Girolamo Frescobaldi
- Hugo Grotius
- Jakob De la Gardie
- Orlando Gibbons
Surnud 1652
- Gregorio Allegri
- Inigo Jones
- Jakob De la Gardie
- Johann Kasimir (Pfalz-Zweibrücken-Kleeburg)
- Jusepe de Ribera
Tuntud ka kui Jacob de la Gardie, Jakob Pontusson De la Gardie.