Sisukord
65 suhted: Alavere mõis, Anders Torstenson, Aruküla mõis (Koeru), Čechy, Brandenburgi mark, Breitenfeldi lahing (1642), Christian IV, Dalsland, Doonau, Eestimaa kindralkuberneride loend, Gustav II Adolf, Halland, Harjumaa, Ingolstadt, Järvamaa, Jüütimaa, Johan De la Gardie, Koeru kihelkond, Krahv, Kristiina, Maardu mõis, Marssal, Mäo mõis, Morava, Paide kihelkond, Peningi mõis, Pommeri, Raasiku mõis, Riddarholmeni kirik, Riigitaaler, Rootsi, Saksamaa, Saksimaa kuurvürstiriik, Sileesia, Steninge loss, Stockholm, Taani, Taube, Värmland, Västergötland, Viin, 1603, 1627, 1628, 1629, 1631, 1633, 1637, 1638, 1639, ... Laienda indeks (15 rohkem) »
- Rootsi feldmarssalid
- Rootsi insenerid
- Sündinud 1603
- Surnud 1651
Alavere mõis
Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Lennart Torstenson ja Alavere mõis
Anders Torstenson
Anders Torstenson (2. jaanuar 1641 Stralsund – 8. november 1686 Stockholm) oli Rootsi riigimees.
Vaata Lennart Torstenson ja Anders Torstenson
Aruküla mõis (Koeru)
Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Lennart Torstenson ja Aruküla mõis (Koeru)
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Lennart Torstenson ja Čechy
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Lennart Torstenson ja Brandenburgi mark
Breitenfeldi lahing (1642)
Breitenfeldi lahing oli Kolmekümneaastase sõja ajal 2. novembril (vkj 23. oktoobril) 1642 Rootsi ja Keisririigi vägede vahel Leipzigi lähedal Breitenfeldis peetud lahing.
Vaata Lennart Torstenson ja Breitenfeldi lahing (1642)
Christian IV
Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.
Vaata Lennart Torstenson ja Christian IV
Dalsland
Dalsland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi edelaosas Götalandil.
Vaata Lennart Torstenson ja Dalsland
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Lennart Torstenson ja Doonau
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Vaata Lennart Torstenson ja Eestimaa kindralkuberneride loend
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Lennart Torstenson ja Gustav II Adolf
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Vaata Lennart Torstenson ja Halland
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Lennart Torstenson ja Harjumaa
Ingolstadt
Ingolstadt on linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Vaata Lennart Torstenson ja Ingolstadt
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Lennart Torstenson ja Järvamaa
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Vaata Lennart Torstenson ja Jüütimaa
Johan De la Gardie
Johan De la Gardie Vabahärra Johan De la Gardie (3. mai 1582 Tallinn – 10. märts 1642 Steninge) oli Rootsi riigitegelane Johan De la Gardie sündis prantsuse päritolu Rootsi väejuhi ja riigitegelase Pontus De la Gardie (surnud 1585) ning Johan III (1537–1592) vallastütre Sofia Gyllenhielmi (surnud 1583) pojana.
Vaata Lennart Torstenson ja Johan De la Gardie
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Lennart Torstenson ja Koeru kihelkond
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Vaata Lennart Torstenson ja Krahv
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Lennart Torstenson ja Kristiina
Maardu mõis
Maardu mõisa peahoone eestvaade Maardu mõisa peahoone tagantvaade Maardu mõis (saksa keeles Maart) oli mõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Vaata Lennart Torstenson ja Maardu mõis
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Lennart Torstenson ja Marssal
Mäo mõis
Härrastemaja Valitsejamaja Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Lennart Torstenson ja Mäo mõis
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Vaata Lennart Torstenson ja Morava
Paide kihelkond
Paide kirik Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Lennart Torstenson ja Paide kihelkond
Peningi mõis
Peningi mõisa peahoone Peningi mõis (saksa keeles Penningby) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Lennart Torstenson ja Peningi mõis
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Lennart Torstenson ja Pommeri
Raasiku mõis
Raasiku mõis (saksa keeles Rasik) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Lennart Torstenson ja Raasiku mõis
Riddarholmeni kirik
Riddarholmeni kirik (juuni, 2005) Riddarholmeni kirik (ka Riddarholmi kirik; rootsi keeles Riddarholmskyrkan) on kirik Rootsis Stockholmis Riddarholmeni saarel, Stockholmi kuningalossi kõrval.
Vaata Lennart Torstenson ja Riddarholmeni kirik
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Vaata Lennart Torstenson ja Riigitaaler
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Lennart Torstenson ja Rootsi
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Lennart Torstenson ja Saksamaa
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Lennart Torstenson ja Saksimaa kuurvürstiriik
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Lennart Torstenson ja Sileesia
Steninge loss
Steninge loss Steninge loss asub Stockholmi lähedal Sigtuna vallas Mälareni kaldal.
Vaata Lennart Torstenson ja Steninge loss
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Lennart Torstenson ja Stockholm
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Lennart Torstenson ja Taani
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata Lennart Torstenson ja Taube
Värmland
Värmlandi asukoht Värmland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kesk-Rootsis Svealandis.
Vaata Lennart Torstenson ja Värmland
Västergötland
Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.
Vaata Lennart Torstenson ja Västergötland
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Lennart Torstenson ja Viin
1603
1603.
Vaata Lennart Torstenson ja 1603
1627
1627.
Vaata Lennart Torstenson ja 1627
1628
1628.
Vaata Lennart Torstenson ja 1628
1629
1629.
Vaata Lennart Torstenson ja 1629
1631
1631.
Vaata Lennart Torstenson ja 1631
1633
1633.
Vaata Lennart Torstenson ja 1633
1637
1637.
Vaata Lennart Torstenson ja 1637
1638
1638.
Vaata Lennart Torstenson ja 1638
1639
1639.
Vaata Lennart Torstenson ja 1639
1641
1641.
Vaata Lennart Torstenson ja 1641
1642
1642.
Vaata Lennart Torstenson ja 1642
1643
1643.
Vaata Lennart Torstenson ja 1643
1644
1644.
Vaata Lennart Torstenson ja 1644
1645
1645.
Vaata Lennart Torstenson ja 1645
1647
1647.
Vaata Lennart Torstenson ja 1647
1648
1648.
Vaata Lennart Torstenson ja 1648
1651
1651.
Vaata Lennart Torstenson ja 1651
1662
1662.
Vaata Lennart Torstenson ja 1662
17. august
17.
Vaata Lennart Torstenson ja 17. august
23. november
23.
Vaata Lennart Torstenson ja 23. november
23. oktoober
23.
Vaata Lennart Torstenson ja 23. oktoober
24. veebruar
24.
Vaata Lennart Torstenson ja 24. veebruar
7. aprill
7.
Vaata Lennart Torstenson ja 7. aprill
8. detsember
8.
Vaata Lennart Torstenson ja 8. detsember
Vaata ka
Rootsi feldmarssalid
- Axel Julius De la Gardie
- Axel Lillie
- Berndt Otto Stackelberg
- Carl Carlsson Gyllenhielm
- Carl Gustaf Dücker
- Carl Gustaf Wrangel
- Claes Åkesson Tott
- Erik Dahlberg
- Evert Horn
- Fabian von Fersen
- Gustaf Adolf Lewenhaupt
- Gustaf Evertsson Horn
- Gustaf Horn
- Gustaf Otto Stenbock
- Hans Henrik von Essen
- Herman Wrangel
- Jakob De la Gardie
- Jakob Johann Hastfer
- Jesper Kruus
- Johan August Sandels
- Lennart Torstenson
- Magnus Stenbock
- Nils Bielke (1644–1716)
- Otto Wilhelm von Fersen
- Otto Wilhelm von Königsmarck
- Robert Douglas
- Rootsi feldmarssalite loend
Rootsi insenerid
- Jonas Wenström
- Lennart Torstenson
Sündinud 1603
- Abel Tasman
- Axel Lillie
- Kenelm Digby
- Lennart Torstenson
Surnud 1651
- Andrzej Leszczyński
- Cornelis de Vos
- Kösem Sultan
- Lennart Torstenson
- Maximilian I (Baieri kuurvürst)
- Ngawang Namgyal
Tuntud ka kui Lennart Torstensohn.