Sisukord
28 suhted: Eesti keel, Ellen Uuspõld, Fonoloogia, Grammatika, Grammatilised vahendid, Helle Metslang, Henno Rajandi, Huno Rätsep, Intonatsioon (keeleteadus), Kaassõna, Kääne, Keelenorm, Lause, Lause moodustajad, Lauseliige, Liina Lindström, Mati Erelt, Määrsõna, Morfoloogia, Noam Chomsky, Pööre (keeleteadus), Süntaktika, Sõnajärg, Sidesõna, Suuline keel, Tegusõna, Tekst, Valter Tauli.
- Grammatika
- Keel
- Keelefilosoofia
- Semiootika
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Süntaks ja Eesti keel
Ellen Uuspõld
Ellen Uuspõld (sündinud Ellen Heek, 19. aprill 1927 Mereküla (Meriküla) – 7. juuni 2019 Tartu) oli eesti keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent.
Vaata Süntaks ja Ellen Uuspõld
Fonoloogia
Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.
Vaata Süntaks ja Fonoloogia
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Süntaks ja Grammatika
Grammatilised vahendid
Grammatilised vahendid on keelelised vahendid, mis seovad leksikaalsed vahendid üheks funktsionaalseks tervikuks - lauseks või lause moodustajaks.
Vaata Süntaks ja Grammatilised vahendid
Helle Metslang
Helle Metslang 2010. aastal Helle Metslang (sündinud 29. juulil 1950 Paides) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.
Vaata Süntaks ja Helle Metslang
Henno Rajandi
Henno Rajandi (kuni 14. märtsini 1935 Henno-Joonatan Rosenstrauch; 19. oktoober 1928 Tallinn – 1. märts 1998 Haapsalu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Vaata Süntaks ja Henno Rajandi
Huno Rätsep
Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).
Vaata Süntaks ja Huno Rätsep
Intonatsioon (keeleteadus)
Intonatsioon ehk kõnemeloodia on "kõneleja põhitooni varieerumine mingi lausungi piires, mida kuulaja tajub helikõrguste muutumisena".
Vaata Süntaks ja Intonatsioon (keeleteadus)
Kaassõna
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust.
Vaata Süntaks ja Kaassõna
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Süntaks ja Kääne
Keelenorm
Keelenorm (lühikujul norm) on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid.
Vaata Süntaks ja Keelenorm
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Vaata Süntaks ja Lause
Lause moodustajad
Lause moodustajad on sõnavormid, fraasid, lauselühendid ehk sekundaartarindid ja osalaused.
Vaata Süntaks ja Lause moodustajad
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Vaata Süntaks ja Lauseliige
Liina Lindström
pisi Liina Lindström (sündinud 24. juulil 1973) on eesti keeleteadlane.
Vaata Süntaks ja Liina Lindström
Mati Erelt
Mati Erelt 2008. aastal Mati Erelt (sündinud 12. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Vaata Süntaks ja Mati Erelt
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Vaata Süntaks ja Määrsõna
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Süntaks ja Morfoloogia
Noam Chomsky
Avram Noam Chomsky (sündinud 7. detsembril 1928) on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist.
Vaata Süntaks ja Noam Chomsky
Pööre (keeleteadus)
Pööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab,.
Vaata Süntaks ja Pööre (keeleteadus)
Süntaktika
Süntaktika on keeleteaduse (või üldisemalt semiootika, samuti loogika) haru, mis tegeleb keele (või muu märgisüsteemi) märkide vaheliste seoste (süntaksi) uurimisega.
Vaata Süntaks ja Süntaktika
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Vaata Süntaks ja Sõnajärg
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Vaata Süntaks ja Sidesõna
Suuline keel
Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.
Vaata Süntaks ja Suuline keel
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Vaata Süntaks ja Tegusõna
Tekst
Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele vorm.
Vaata Süntaks ja Tekst
Valter Tauli
Valter Evald Tauli (kuni 1935. aastani Valter Poissman; 13. november 1907 Tallinn – 3. jaanuar 1986 Uppsala, Rootsi) oli eesti keeleteadlane, Eesti suurim keelekorraldusteoreetik.
Vaata Süntaks ja Valter Tauli
Vaata ka
Grammatika
- Öeldis
- Üksiktermin
- Barbarism
- Ellips (lausekujund)
- Formaalne grammatika
- Generatiivne grammatika
- Grammatika
- Grammatiline kategooria
- Grammatiseerumine
- Käänamine
- Kõneliik
- Kaassõnafraas
- Keelenorm
- Keskvõrre
- Kontrafaktuaalne sõltuvus
- Lisand (keeleteadus)
- Määrsõnafraas
- Määruslause
- Morfoloogia
- Nimisõna
- Omadussõnafraas
- Parallelism
- Polüsünteetiline keel
- Reduplikatsioon
- Register (keeleteadus)
- Sõnaliik
- Süntaks
- Sidesõna
- Tegevuslaad
- Tegumood
- X'-teooria
Keel
- Õigekeelsus
- Ergatiiv-absolutiivne keel
- Kõne
- Keel
- Keeleteadus
- Kirjutamine
- Multietnolekt
- Murre
- Ortograafia
- Sõnavara
- Süntaks
- Tõlkimine
- Tehiskeel
Keelefilosoofia
- Öeldis
- Üksiktermin
- Definitsioon
- Dekonstruktsioon
- Ekstensionaalne kontekst
- Ekstensionalism
- Jäik tähistaja
- Kategooriaviga
- Keelefilosoofia
- Keeleline pööre
- Kronotoop
- Määrav kirjeldus
- Mõiste
- Meem
- Modaalverb
- Ontoloogiline sidumus
- Polüseemia
- Pragmaatika
- Propositsioon
- Retoorika
- Sümbolite põhinemise probleem
- Süntaks
- Sapiri-Whorfi hüpotees
- Semantiline kolmnurk
- Semiootika
- Soomõiste ja liigierisus
- Tõlke määramatus
- Tavakeelefilosoofia
- Topeltartikulatsioon
- Traditsiooniline loogika
Semiootika
- Ökosemiootika
- Aktant
- Arbitraarsus
- Biokommunikatsioon
- Biosemiootika
- Denotatsioon
- Eksplikatsioon (loogika)
- Fütosemiootika
- Insenersemiootika
- Kirjandussemiootika
- Kognitiivsemiootika
- Koostöine kontakt
- Kultuurisemiootika
- Märgisüsteem
- Märk
- Meistriteos
- Modaalsus (semiootika)
- Multimodaalsus
- Narratiiv
- Omailm
- Onomasioloogia
- Ostensiivne definitsioon
- Pragmaatika
- Prokseemika
- Sümbol
- Süntaks
- Semantiline kolmnurk
- Semiofest
- Semioos
- Semiootika
- Semiootiline ruut
- Semiosfäär
- Sotsiosemiootika
- Tõlgend
- Tühi tähistaja
- Toimimisvõrgu teooria
- Topeltartikulatsioon
- Uuskriitika
- Visuaalsemiootika
Tuntud ka kui Lauseõpetus.