Ava Google MapsisSisukord
23 suhted: Aastarõngad, Alar Läänelaid, Antsla vald, Eesti, Harilik tamm, Hendrik Relve, Hernhuutlus, Hiite Maja, Johann Christian Quandt, Kümnekroonine pangatäht, Marju Kõivupuu, Pühapuu, Puhtu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Urvaste, Urvaste kihelkond, Urvaste vald (1939), Urvaste valla lipp, Urvaste valla vapp, Võru keel, 1326, 1939, 30. juuni.
- Antsla vald
- Eesti metsad
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Aastarõngad
Alar Läänelaid
Alar Läänelaid (sündinud 10. mail 1951) on maastikuökoloog ja dendrokronoloog.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Alar Läänelaid
Antsla vald
Antsla vald on vald Võru maakonnas.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Antsla vald
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Eesti
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Harilik tamm
Hendrik Relve
Hendrik Relve 2008. aastal Hendrik Relve (sündinud 18. juulil 1948 Tallinnas) on eesti loodusajakirjanik, rännumees, kirjanik ja fotograaf.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Hendrik Relve
Hernhuutlus
Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Hernhuutlus
Hiite Maja
Hiite Maja Sihtasutus on sihtasutus, mille asutas Maavalla Koda 2008.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Hiite Maja
Johann Christian Quandt
Johann Christian Quandt (29. november 1704 Wolferschwenda – märts 1750 Urvaste) oli Eesti vaimulik ja hernhuutlik kirjamees.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Johann Christian Quandt
Kümnekroonine pangatäht
Kümnekroonise esikülg Kümnekroonise tagakülg Kümnekroonine pangatäht oli 1992.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Kümnekroonine pangatäht
Marju Kõivupuu
Marju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Marju Kõivupuu
Pühapuu
Tammetsõõrina tuntud ohverdamiskoht 2012. aasta maikuus. Pühapuu on puu, mida mingis piirkonnas või usundis austatakse.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Pühapuu
Puhtu
Puhtu rannik Puhtu (ka Puhtulaid) on endine laid, alates 19.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Puhtu
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Urvaste
Urvaste (kohalik hääldus Urvastõ, saksa keeles Anzen) on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Urvaste
Urvaste kihelkond
Urvaste kirik Urvaste kihelkond (ka Antsla kihelkond; võru keeles Urvastõ kihlkund; saksa keeles Kirchspiel Anzen, Urbs Kirchspiel; lühend Urv) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ning Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Urvaste kihelkond
Urvaste vald (1939)
Urvaste vald oli vald Võru maakonnas aastail 1939–1950.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Urvaste vald (1939)
Urvaste valla lipp
Urvaste valla lipp Urvaste valla lipp on Võru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Urvaste valla lipp.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Urvaste valla lipp
Urvaste valla vapp
Urvaste valla vapp Urvaste valla vapp on 2017.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Urvaste valla vapp
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja Võru keel
1326
1326.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja 1326
1939
1939.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja 1939
30. juuni
30.
Vaata Tamme-Lauri tamm ja 30. juuni
Vaata ka
Antsla vald
- Ähijärv
- Ähijärve
- Anne küla
- Antsla
- Antsla vald
- Antsu
- Haabsaare
- Jõepera (Antsla)
- Kõlbi
- Kaika
- Karula rahvuspark
- Kassi (Antsla)
- Kikkaoja
- Kirikuküla (Antsla)
- Kobela
- Koigu (Antsla)
- Kollino
- Kraavi
- Kuldre
- Lümatu (Antsla)
- Litsmetsa
- Luhametsa
- Lusti (Antsla)
- Mähkli
- Madise (Antsla)
- Oe
- Pihleni
- Piisi
- Rimmi
- Roosiku
- Ruhingu
- Säre
- Savilöövi
- Soome (Antsla)
- Suur Pehmejärv
- Taberlaane
- Tamme-Lauri tamm
- Toku
- Tsooru
- Uhtjärv
- Uhtjärve
- Urvaste
- Uue-Antsla
- Vaabina
- Vahtsõkivi järv
- Vana-Antsla
- Viirapalu
- Visela
Eesti metsad
- Agusalu looduskaitseala
- Alam-Pedja looduskaitseala
- Lindi looduskaitseala
- Meremäe kaasik
- Muraka looduskaitseala
- Nätsi-Võlla looduskaitseala
- Nedrema looduskaitseala
- Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala
- Pihla-Kaibaldi looduskaitseala
- Rubina looduskaitseala
- Sookuninga looduskaitseala
- Tahkuna looduskaitseala
- Tamme-Lauri tamm
- Tihu looduskaitseala
- Vahenurme looduskaitseala
- Viidumäe looduskaitseala
Tuntud ka kui Tammõ-Lauri tamm, Urvaste Tamme-Lauri tamm.