Sisukord
18 suhted: Adiabaatiline protsess, Carnot' tsükkel, Entroopia, Füüsikaline suurus, Gaas, Isobaariline protsess, Isohooriline protsess, Jõud, Keha, Mehaaniline töö, Rõhk, Ringprotsess, Ruumala, Soojus, Soojusmasin, Töö, Temperatuur, Termodünaamiline süsteem.
- Termodünaamika
Adiabaatiline protsess
Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Adiabaatiline protsess
Carnot' tsükkel
Carnot' ringprotsessi kujutav rõhu ''p'' ja ruumala ''V'' diagramm: '''1-2''' gaas paisub isotermiliselt (muutumatul temperatuuril) ja soojeneb; '''2-3''' gaas paisub adiabaatiliselt (gaasi siseenergia ei muutu) ja jahtub; '''3-4''' isotermilisel kokkusurumisel annab gaas soojust ära; '''4-1''' adiabaatilisel kokkusurumisel gaasi temperatuur tõuseb Carnot' tsükkel ehk Carnot' ringprotsess on pöörduv termodünaamiline protsess, mis koosneb kahest isotermilisest protsessist ja kahest adiabaatilisest protsessist: 1) isotermilisel paisumisel on töökeha (nt ideaalne gaas) kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on T1, ja saab sellelt soojushulga Q1; 2) adiabaatilisel paisumisel teeb töökeha oma siseenergia arvel tööd ning jahtub jahutaja temperatuurini T2; 3) isotermilisel kokkusurumisel annab töökeha temperatuuril T2 jahutajale soojushulga Q2; 4) adiabaatilisel kokkusurumisel keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Carnot' tsükkel
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Entroopia
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Füüsikaline suurus
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Gaas
Isobaariline protsess
isobaar. Protsessi tööd väljendab pindala p \times (V_B-V_A) Isobaariline protsess on termodünaamiline protsess, mis toimub jääval rõhul; protsessi muutuvad suurused on aine temperatuur ja maht (ruumala).
Vaata Termodünaamiline protsess ja Isobaariline protsess
Isohooriline protsess
pV-diagrammil väljendab isohoorilist protsessi vertikaalne joon, sest protsessis muutub rõhk, mitte ruumala Isohooriline protsess on termodünaamiline protsess, mis toimub jääval mahul (ruumalal); protsessi muutuvad suurused on rõhk ja temperatuur.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Isohooriline protsess
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Jõud
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Keha
Mehaaniline töö
Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha siirdevektori skalaarkorrutisega.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Mehaaniline töö
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Rõhk
Ringprotsess
Joonis 1. Otseringprotsess rõhu-ruumala (''p-V'') diagrammil. Protsess toimub nooltega näidatud suunas ning koosneb neljast olekust (tähistatud ristiga) ja neljast protsessist (joonlõigud) Joonis 2. Carnot’ ringprotsess temperatuuri-entroopia (''T-S'') diagrammil: A–B isotermiline paisumine: B–C adiabaatiline paisumine; C–D isotermiline kokkusurumine; D–A adiabaatiline kokkusurumine Ringprotsess on termodünaamiline tsükkel, mille lõpuks süsteemi (töökeha, töötav aine) jõuab tagasi esialgsesse olekusse.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Ringprotsess
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Ruumala
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Soojus
Soojusmasin
Soojusmasin ehk soojusjõumasin, ka soojusmootor ehk termodünaamiline mootor, on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Soojusmasin
Töö
Töö on inimeste tegevus kasulike saaduste valmistamiseks.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Töö
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Temperatuur
Termodünaamiline süsteem
Termodünaamiline süsteem on reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikaline keha või kehade süsteem, mis on termodünaamilise käsitluse aineks.
Vaata Termodünaamiline protsess ja Termodünaamiline süsteem
Vaata ka
Termodünaamika
- Ökonomaiser
- Ülekuumenemine
- Ülikülm aatom
- Boltzmanni konstant
- Elektrokeemiline potentsiaal
- Energia miinimumi printsiip
- Heitsoojus
- Ideaalne Bose gaas
- Joule'i-Thomsoni efekt
- Kolmikpunkt
- Latentne soojus
- Lennard-Jonesi potentsiaal
- Mahuprotsent
- Mpemba efekt
- Normaaltingimused
- Püroelekter
- Pistleek
- Primaarenergia
- Rõhk
- Ringprotsess
- Sünergeetika
- Soojushulk
- Soojuskiirgus
- Soojusläbikandetegur
- Soojusmasin
- Soojusmass
- Soojuspaisumine
- Statistiline mehaanika
- Sulamine
- Tõeline lahus
- Tagasitõmme
- Temperatuuriskaala
- Termodünaamika
- Termodünaamiline potentsiaal
- Termodünaamiline protsess
- Termodünaamiline tasakaal
- Termodünaamiline versus kineetiline kontroll
- Termolüüs
- Tog
- Universaalne gaasikonstant
- Ventilaator