Sisukord
17 suhted: Diapasoon, Egiptus, Flanell, Glissando, Häälestus, Helikõrgus, India, Löökpillid, Membranofonid, Metallid, Pada, Pinge (mehaanika), Sümfooniaorkester, Skaala, Tuuba, Vilt, 19. sajand.
Diapasoon
Diapasoon ehk helikõrguslik ulatus on muusikas muusikainstrumendi, sealhulgas inimhääle kõigi võimalike tekitatavate helikõrguste hulk madalaimast kõrgeimani.
Vaata Timpan ja Diapasoon
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Timpan ja Egiptus
Flanell
Flanell (sõna on eesti keelde tulnud saksa või prantsuse keele vahendusel (Flanell, flanelle), pärineb keldi sõnast gwlân 'vill') on labase või toimse sidusega enamasti puuvillane kangas (võib olla ka villane), mis on kanga mõlemalt poolt keskmiselt karustatud nii, et karustatud pinna alt on näha sidus.
Vaata Timpan ja Flanell
Glissando
noodikirjas Glissando (itaalia keeles 'libisemine') on pillimängutehnika, kus pillil libisetakse mingil kindlal helil peatumata ühelt helilt teisele üles või alla suunas.
Vaata Timpan ja Glissando
Häälestus
Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.
Vaata Timpan ja Häälestus
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Vaata Timpan ja Helikõrgus
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Timpan ja India
Löökpillid
Löökpill ja uud araabia pillipoes Keralas 2012. aastal Löökpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekitatakse löögi abil.
Vaata Timpan ja Löökpillid
Membranofonid
Membranofonid ehk membraanpillid on löökpillid, mille heli tekitab membraani, kas pingul kile või naha võnkumine.
Vaata Timpan ja Membranofonid
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Timpan ja Metallid
Pada
Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.
Vaata Timpan ja Pada
Pinge (mehaanika)
Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.
Vaata Timpan ja Pinge (mehaanika)
Sümfooniaorkester
Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad.
Vaata Timpan ja Sümfooniaorkester
Skaala
Skaala (ladina keeles scalae, 'trepp') ehk astmik on entiteedi mõõtmise ja hindamise vahend, mille abil on võimalik järjestada entiteedi suuruste kas kvalitatiivseid või kvantitatiivseid väärtusi.
Vaata Timpan ja Skaala
Tuuba
Tuuba (itaalia keeles tuba) on vaskpillirühma suurim ja madalaim pill.
Vaata Timpan ja Tuuba
Vilt
Vilt on kiudainest valmistatav tihe materjal.
Vaata Timpan ja Vilt
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Timpan ja 19. sajand
Tuntud ka kui Timpanid.