Sisukord
50 suhted: Aadel, Õlu, Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, Gild, Gustav II Adolf, Jaanipäev, Jumalaema uinumine, Kangur, Katoliiklus, Käsitööline, Kingsepp, Lihunik, Lukksepp, Omavalitsus, Püha Kanuti gild, Pottsepp, Protsessioon, Puusepp, Rätsep, Reede, Reformatsioon, Seisuste kaotamise seadus, Skraa, Tallinna piiskoppide loend, Tiina Kala, Tisler, Toom-Kooli tänav, Toompea, Tsunft, Tuna, Vaba Maa, Vaimulik, Wolter von Plettenberg, 1407, 15. august, 1508, 16. sajand, 1619, 1651, 1665, 1692, 1708, 1718, 1766, 1798, 1802, 1877, 1878, 1902, 1920.
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Toomgild ja Aadel
Õlu
Õlleklaas õllega Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi.
Vaata Toomgild ja Õlu
Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands
Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands oli 1868-1939 Tallinnas ilmunud jätkväljaanne, mida andis välja Eestimaa Kirjanduse Ühing.
Vaata Toomgild ja Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands
Gild
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.
Vaata Toomgild ja Gild
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Toomgild ja Gustav II Adolf
Jaanipäev
Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.
Vaata Toomgild ja Jaanipäev
Jumalaema uinumine
Jumalaema uinumine ehk Jumalaema Uinumise püha (kreeka keeles Κοίμηση της Θεοτόκου, Koimisis tis Theotokou, vene keeles Успение Богородицы) on üks suurtest pühadest õigeusu kirikus, kreekakatoliku kirikus ja vanades idakirikutes.
Vaata Toomgild ja Jumalaema uinumine
Kangur
Kangur on kutseline kangakuduja.
Vaata Toomgild ja Kangur
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Toomgild ja Katoliiklus
Käsitööline
potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.
Vaata Toomgild ja Käsitööline
Kingsepp
Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.
Vaata Toomgild ja Kingsepp
Lihunik
Lihunik demonstreerib lamba tükeldamist Heikki Leisi foto "Lihunik" (2017) Poelihunik 14. sajandil Lihunik on elukutse.
Vaata Toomgild ja Lihunik
Lukksepp
Lukksepp (kõnekeeles ka lukussepp) on metallitöid käsitsi (masinaid kasutamata) tegev oskustööline.
Vaata Toomgild ja Lukksepp
Omavalitsus
Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.
Vaata Toomgild ja Omavalitsus
Püha Kanuti gild
Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (1096–1131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.
Vaata Toomgild ja Püha Kanuti gild
Pottsepp
Pottsepp on ametimees, kes tegeleb ahjude, pliitide ja muude küttekollete ehitamise ja parandamisega.
Vaata Toomgild ja Pottsepp
Protsessioon
Protsessioon Protsessioon on pidulik rongkäik, milles osalevad vaimulikud, koguduserahvas, leerilapsed või matuselised, sõltuvalt talituse eesmärgist.
Vaata Toomgild ja Protsessioon
Puusepp
Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855) Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.
Vaata Toomgild ja Puusepp
Rätsep
Quirijn van Brekelenkam, "Rätsepa töökoda" (1661) Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.
Vaata Toomgild ja Rätsep
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Vaata Toomgild ja Reede
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Toomgild ja Reformatsioon
Seisuste kaotamise seadus
Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.
Vaata Toomgild ja Seisuste kaotamise seadus
Skraa
Skraa oli käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades.
Vaata Toomgild ja Skraa
Tallinna piiskoppide loend
Tallinna piiskoppide loendis on ära toodud keskaegsed roomakatoliku kiriku Tallinna piiskopid aastail 1219–1561 ning luterlikud Tallinna piiskopid aastail 1565–1710.
Vaata Toomgild ja Tallinna piiskoppide loend
Tiina Kala
Tiina Kala (sündinud 15. oktoobril 1967) on eesti ajaloolane.
Vaata Toomgild ja Tiina Kala
Tisler
Tisler on puidutöötlejast oskustööline, kellel on mööbelsepa ja laudsepa ehk ehitustisleri oskused ning kes oskab käsitseda nii nikerdamiseks vajalikke tööriistu kui ka puidutöötlusmasinaid.
Vaata Toomgild ja Tisler
Toom-Kooli tänav
Toom-Kooli tänav on tänav Tallinna vanalinnas Toompeal.
Vaata Toomgild ja Toom-Kooli tänav
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Vaata Toomgild ja Toompea
Tsunft
Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.
Vaata Toomgild ja Tsunft
Tuna
Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.
Vaata Toomgild ja Tuna
Vaba Maa
Vaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.
Vaata Toomgild ja Vaba Maa
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Toomgild ja Vaimulik
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Toomgild ja Wolter von Plettenberg
1407
Sajandid: 14. sajand – 15. sajand – 16. sajand Aastakümned: 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad – 1400. aastad – 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad Aastad: 1402 1403 1404 1405 1406 – 1407 – 1408 1409 1410 1411 1412 ----------------- 1407 oli 15.
Vaata Toomgild ja 1407
15. august
15.
Vaata Toomgild ja 15. august
1508
1542.
Vaata Toomgild ja 1508
16. sajand
16.
Vaata Toomgild ja 16. sajand
1619
1619.
Vaata Toomgild ja 1619
1651
1651.
Vaata Toomgild ja 1651
1665
1665.
Vaata Toomgild ja 1665
1692
1692.
Vaata Toomgild ja 1692
1708
1708.
Vaata Toomgild ja 1708
1718
1718.
Vaata Toomgild ja 1718
1766
1766.
Vaata Toomgild ja 1766
1798
1798.
Vaata Toomgild ja 1798
1802
1802.
Vaata Toomgild ja 1802
1877
1877.
Vaata Toomgild ja 1877
1878
1878.
Vaata Toomgild ja 1878
1902
1902.
Vaata Toomgild ja 1902
1920
1920.
Vaata Toomgild ja 1920
Tuntud ka kui Maarja gild, Püha Maarja gild, Toompea Maarja gild.