Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Toomgild

Index Toomgild

Toomgild (kuni reformatsioonini Maarja gild, Püha Maarja gild) oli gild, mis tegutses 1407–1920 Toompeal.

Sisukord

  1. 50 suhted: Aadel, Õlu, Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, Gild, Gustav II Adolf, Jaanipäev, Jumalaema uinumine, Kangur, Katoliiklus, Käsitööline, Kingsepp, Lihunik, Lukksepp, Omavalitsus, Püha Kanuti gild, Pottsepp, Protsessioon, Puusepp, Rätsep, Reede, Reformatsioon, Seisuste kaotamise seadus, Skraa, Tallinna piiskoppide loend, Tiina Kala, Tisler, Toom-Kooli tänav, Toompea, Tsunft, Tuna, Vaba Maa, Vaimulik, Wolter von Plettenberg, 1407, 15. august, 1508, 16. sajand, 1619, 1651, 1665, 1692, 1708, 1718, 1766, 1798, 1802, 1877, 1878, 1902, 1920.

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Vaata Toomgild ja Aadel

Õlu

Õlleklaas õllega Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 mahuprotsenti (harva rohkem) alkoholi.

Vaata Toomgild ja Õlu

Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands

Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands oli 1868-1939 Tallinnas ilmunud jätkväljaanne, mida andis välja Eestimaa Kirjanduse Ühing.

Vaata Toomgild ja Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Vaata Toomgild ja Gild

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Vaata Toomgild ja Gustav II Adolf

Jaanipäev

Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.

Vaata Toomgild ja Jaanipäev

Jumalaema uinumine

Jumalaema uinumine ehk Jumalaema Uinumise püha (kreeka keeles Κοίμηση της Θεοτόκου, Koimisis tis Theotokou, vene keeles Успение Богородицы) on üks suurtest pühadest õigeusu kirikus, kreekakatoliku kirikus ja vanades idakirikutes.

Vaata Toomgild ja Jumalaema uinumine

Kangur

Kangur on kutseline kangakuduja.

Vaata Toomgild ja Kangur

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Toomgild ja Katoliiklus

Käsitööline

potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.

Vaata Toomgild ja Käsitööline

Kingsepp

Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.

Vaata Toomgild ja Kingsepp

Lihunik

Lihunik demonstreerib lamba tükeldamist Heikki Leisi foto "Lihunik" (2017) Poelihunik 14. sajandil Lihunik on elukutse.

Vaata Toomgild ja Lihunik

Lukksepp

Lukksepp (kõnekeeles ka lukussepp) on metallitöid käsitsi (masinaid kasutamata) tegev oskustööline.

Vaata Toomgild ja Lukksepp

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Vaata Toomgild ja Omavalitsus

Püha Kanuti gild

Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (1096–1131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.

Vaata Toomgild ja Püha Kanuti gild

Pottsepp

Pottsepp on ametimees, kes tegeleb ahjude, pliitide ja muude küttekollete ehitamise ja parandamisega.

Vaata Toomgild ja Pottsepp

Protsessioon

Protsessioon Protsessioon on pidulik rongkäik, milles osalevad vaimulikud, koguduserahvas, leerilapsed või matuselised, sõltuvalt talituse eesmärgist.

Vaata Toomgild ja Protsessioon

Puusepp

Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855) Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.

Vaata Toomgild ja Puusepp

Rätsep

Quirijn van Brekelenkam, "Rätsepa töökoda" (1661) Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.

Vaata Toomgild ja Rätsep

Reede

Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.

Vaata Toomgild ja Reede

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Vaata Toomgild ja Reformatsioon

Seisuste kaotamise seadus

Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.

Vaata Toomgild ja Seisuste kaotamise seadus

Skraa

Skraa oli käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades.

Vaata Toomgild ja Skraa

Tallinna piiskoppide loend

Tallinna piiskoppide loendis on ära toodud keskaegsed roomakatoliku kiriku Tallinna piiskopid aastail 1219–1561 ning luterlikud Tallinna piiskopid aastail 1565–1710.

Vaata Toomgild ja Tallinna piiskoppide loend

Tiina Kala

Tiina Kala (sündinud 15. oktoobril 1967) on eesti ajaloolane.

Vaata Toomgild ja Tiina Kala

Tisler

Tisler on puidutöötlejast oskustööline, kellel on mööbelsepa ja laudsepa ehk ehitustisleri oskused ning kes oskab käsitseda nii nikerdamiseks vajalikke tööriistu kui ka puidutöötlusmasinaid.

Vaata Toomgild ja Tisler

Toom-Kooli tänav

Toom-Kooli tänav on tänav Tallinna vanalinnas Toompeal.

Vaata Toomgild ja Toom-Kooli tänav

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.

Vaata Toomgild ja Toompea

Tsunft

Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.

Vaata Toomgild ja Tsunft

Tuna

Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.

Vaata Toomgild ja Tuna

Vaba Maa

Vaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.

Vaata Toomgild ja Vaba Maa

Vaimulik

Vaimulik on eesti keeles.

Vaata Toomgild ja Vaimulik

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Vaata Toomgild ja Wolter von Plettenberg

1407

Sajandid: 14. sajand – 15. sajand – 16. sajand Aastakümned: 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad – 1400. aastad – 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad Aastad: 1402 1403 1404 1405 1406 – 1407 – 1408 1409 1410 1411 1412 ----------------- 1407 oli 15.

Vaata Toomgild ja 1407

15. august

15.

Vaata Toomgild ja 15. august

1508

1542.

Vaata Toomgild ja 1508

16. sajand

16.

Vaata Toomgild ja 16. sajand

1619

1619.

Vaata Toomgild ja 1619

1651

1651.

Vaata Toomgild ja 1651

1665

1665.

Vaata Toomgild ja 1665

1692

1692.

Vaata Toomgild ja 1692

1708

1708.

Vaata Toomgild ja 1708

1718

1718.

Vaata Toomgild ja 1718

1766

1766.

Vaata Toomgild ja 1766

1798

1798.

Vaata Toomgild ja 1798

1802

1802.

Vaata Toomgild ja 1802

1877

1877.

Vaata Toomgild ja 1877

1878

1878.

Vaata Toomgild ja 1878

1902

1902.

Vaata Toomgild ja 1902

1920

1920.

Vaata Toomgild ja 1920

Tuntud ka kui Maarja gild, Püha Maarja gild, Toompea Maarja gild.