Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Argument (matemaatika), Diferentsiaalvõrrand, Eksponentfunktsioon, Füüsika, Funktsioon (matemaatika), Gottfried Wilhelm Leibniz, Graafik, Harilik diferentsiaalvõrrand, Hõõre, Hetkkiirus, Integraal, Isaac Newton, Joseph-Louis Lagrange, Kõverusraadius, Kiirendus, Kiirus, Kohavektor, Koordinaadisüsteem, Liikumisvõrrand, Mass, Matemaatiline analüüs, Määramispiirkond, Monotoonne funktsioon, Newtoni teine seadus, Nullkoht, Osatuletis, Piirväärtus, Puutuja, Sisepunkt, Täisarv, Tõus (matemaatika), Võrdelisus.
Argument (matemaatika)
Funktsiooni argument on matemaatikas sõltumatu muutuja, mis võtab väärtusi funktsiooni määramispiirkonnas.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Argument (matemaatika) · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Eksponentfunktsioon
Eksponentfunktsioon on funktsioon kujul kus e on Euleri arv.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Eksponentfunktsioon · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Füüsika · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Graafik
Graafik (kreeka keeles graphikos kirjutatav, joonistatav) on mitmetähenduslik sõna:Sõnaveeb.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Graafik · Näe rohkem »
Harilik diferentsiaalvõrrand
Harilik diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi ja argumente.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Harilik diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Hõõre · Näe rohkem »
Hetkkiirus
Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Hetkkiirus · Näe rohkem »
Integraal
Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Integraal · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Joseph-Louis Lagrange
Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Joseph-Louis Lagrange · Näe rohkem »
Kõverusraadius
Kõverusraadius või kõveruse raadius ja kumeruse raadius on diferentsiaalgeomeetrias kõveruse pöördväärtus.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Kõverusraadius · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Kiirus · Näe rohkem »
Kohavektor
Kohavektor ehk raadiusvektor on vektor Kaasik, Ü.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Kohavektor · Näe rohkem »
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Liikumisvõrrand · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Mass · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Määramispiirkond
Funktsiooni määramispiirkond on funktsiooni argumendi nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on defineeritud.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Määramispiirkond · Näe rohkem »
Monotoonne funktsioon
Matemaatilises analüüsis nimetatakse reaalmuutuja funktsiooni kasvavaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kasvab, ning kahanevaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kahaneb.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Monotoonne funktsioon · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Nullkoht
Kui kahemõõtmelisel koordinaattasandil on (ühe sõltumatu ortogonaal ühikvektori kordaja --) parameeter y defineeritud (teise sõltumatu ortogonaal ühikvektori kordaja --) parameetri x funktsioonina, siis funktsiooni y(x) nullkohtadeks nimetatakse selle funktsiooni selliseid punkte mis on esitatavad üldkujul (x,0) või analüütiliselt pöördfunktsiooni kaudu y(x).
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Nullkoht · Näe rohkem »
Osatuletis
Osatuletiseks nimetatakse matemaatilises analüüsis sellist funktsiooni tuletist, mille arvutamisel mingi muutuja x järgi punktis P_0 loetakse teised muutujad konstantseks.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Osatuletis · Näe rohkem »
Piirväärtus
pisi Funktsiooni f(x) piirväärtuseks kohal a nimetatakse arvu A, kui suvalise arvu ε > 0 korral leidub selline arv δ > 0, et iga x\in X korral kehtib võrratus kus.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Piirväärtus · Näe rohkem »
Puutuja
tuletise kaudu; tuletise positiivsetele, negatiivsetele ja nullväärtustele vastavad värvid roheline, punane ja must. Joone puutuja punktis P on sirge, mis saadakse kõverjoone punkte K1 ja K2 läbivatest sirgetest piirprotsessis, kus K1 ja K2 lähenevad punktile P. Tasandilise kõvera puutuja etteantud punktis on sirge, mis läbib vaadeldavat punkti ja mille tõus ühtib kõvera tõusuga selles punktis.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Puutuja · Näe rohkem »
Sisepunkt
Topoloogilise ruumi alamhulga sisepunktiks nimetatakse punkti, millel leidub sellesse hulka kuuluv ümbrus.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Sisepunkt · Näe rohkem »
Täisarv
Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Täisarv · Näe rohkem »
Tõus (matemaatika)
Tõus on arvsuurus, millega iseloomustatakse sirge kallet.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Tõus (matemaatika) · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Tuletis (matemaatika) ja Võrdelisus · Näe rohkem »
