Sisukord
39 suhted: Altenburg, Baieri, Baieri kuningriik, Eksklaav, Enklaav, Erfurt, Ernestiinide hertsogkonnad, Gera, Jena, Jena ülikool, Kassel, Kleinstaaterei, Kreis, Mecklenburg-Schwerini hertsogkond, Meerane, Merseburg, Pindala, Preisimaa, Rahvaarv, Referendum, Reußi noorem liin, Reußi vanem liin, Ringkond (Saksamaa), Ruutkilomeeter, Saksa keisririik, Saksa Riik, Saksi-Altenburgi hertsogiriik, Saksi-Coburg, Saksi-Coburg ja Gotha, Saksi-Gotha, Saksi-Meiningeni hertsogiriik, Saksi-Weimar-Eisenach, Saksimaa kuningriik, Schwarzburg-Rudolstadt, Schwarzburg-Sondershausen, Sonneberg, Suhl, Vabariik, Weimar.
Altenburg
Altenburg on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Tüüringi riigid ja Altenburg
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Tüüringi riigid ja Baieri
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Vaata Tüüringi riigid ja Baieri kuningriik
Eksklaav
Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.
Vaata Tüüringi riigid ja Eksklaav
Enklaav
Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.
Vaata Tüüringi riigid ja Enklaav
Erfurt
Erfurt on linn Saksamaal, Tüüringi liidumaa pealinn.
Vaata Tüüringi riigid ja Erfurt
Ernestiinide hertsogkonnad
Ernestiinide vapp piirikivil Ernestiinide hertsogkonnad, ka Saksi hertsogkonnad (kuigi ka albertiinide apanaažhertsogkonnad Weißenfels, Merseburg ja Zeitz olid "Saksi hertsogkonnad" ja asetsesid kõrvuti mitme ernestiinide hertsogkonnaga), olid muutuva arvuga väikesed Wettini ernestiinide liini hertsogite valitsetud riigid, mis paiknesid suuresti tänapäeva Saksamaa Tüüringi liidumaal.
Vaata Tüüringi riigid ja Ernestiinide hertsogkonnad
Gera
Gera on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Tüüringi riigid ja Gera
Jena
Jena on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal Saale jõe ääres.
Vaata Tüüringi riigid ja Jena
Jena ülikool
Jena ülikooli logo Jena ülikool (ka Jena Friedrich Schilleri ülikool, saksa keeles Friedrich-Schiller-Universität Jena) on ülikool Saksamaal Tüüringi liidumaal Jenas.
Vaata Tüüringi riigid ja Jena ülikool
Kassel
Kassel on linn Saksamaa lääneosas Hesseni liidumaal.
Vaata Tüüringi riigid ja Kassel
Kleinstaaterei
1789. aasta Saksa-Rooma riigi kaart Kleinstaaterei on saksakeelne sõna, mida kasutatakse peamiselt poliitilise situatsiooni kirjeldamiseks Saksamaal ja naaberpiirkondades Saksa-Rooma riigi ajal (eriti pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu) ja Saksa Liidu ajal.
Vaata Tüüringi riigid ja Kleinstaaterei
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Vaata Tüüringi riigid ja Kreis
Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerin Mecklenburg-Schwerini hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli aastal 1701 Põhja-Saksamaal loodud hertsogkond, kui Friedrich Wilhelm ja Adolf Friedrich II jagasid Mecklenburgi hertsogkonna Schwerini ja Strelitzi vahel.
Vaata Tüüringi riigid ja Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Meerane
Meerane on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal Zwickau kreisis.
Vaata Tüüringi riigid ja Meerane
Merseburg
Merseburg on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal Saale jõe ääres.
Vaata Tüüringi riigid ja Merseburg
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Tüüringi riigid ja Pindala
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Tüüringi riigid ja Preisimaa
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Vaata Tüüringi riigid ja Rahvaarv
Referendum
Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.
Vaata Tüüringi riigid ja Referendum
Reußi noorem liin
Reuß-Gera vürstkond (saksa: Fürstentum Reuß-Gera), pärast 1848.
Vaata Tüüringi riigid ja Reußi noorem liin
Reußi vanem liin
Reuß-Greizi vürstkond (saksa: Fürstentum Reuß-Greiz), pärast 1848.
Vaata Tüüringi riigid ja Reußi vanem liin
Ringkond (Saksamaa)
Ringkonnad 1. augustist 2008. Kaardil on näidatud ka Alam-Saksi, Rheinland-Pfalzi ja Saksi-Anhalti endised ringkonnad Ringkond on Saksamaal mõnede liidumaade (''Bundesländer'') alajaotus.
Vaata Tüüringi riigid ja Ringkond (Saksamaa)
Ruutkilomeeter
Ruutkilomeeter (tähis km²; kasutatud ka qkm) on pindalaühik, mis võrdub 1 000 000 ruutmeetriga: Üheruutkilomeetrine pindala on ruudul, mille külje pikkus on 1 kilomeeter.
Vaata Tüüringi riigid ja Ruutkilomeeter
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksa keisririik
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksa Riik
Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Altenburgi hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Altenburg) oli hertsogiriik Saksamaal 1603–1672 ja 1826–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Coburg
Saksi-Coburg (saksa Sachsen-Coburg) oli Wettini dünastia ernestiinide haru valitsetud hertsogkond tänapäeva Baieri liidumaal Saksamaal.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksi-Coburg
Saksi-Coburg ja Gotha
Saksi-Coburg ja Gotha (saksa keeles Sachsen-Coburg und Gotha) või Saksi-Coburg-Gotha oli Wettinite haru poolt valitsetud Ernestiinide hertsogkond, mis koosnes tänapäeva Baieri ja Tüüringi liidumaade territooriumitest Saksamaal.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksi-Coburg ja Gotha
Saksi-Gotha
Saksi-Gotha (saksa: Sachsen-Gotha) oli üks Wettinite dünastia Ernestiinide haru Saksi hertsogkondi endises Tüüringi maakrahvkonnas.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksi-Gotha
Saksi-Meiningeni hertsogiriik
Saksi-Meiningeni hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Meiningen) oli hertsogiriik Saksamaal 1680–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksi-Meiningeni hertsogiriik
Saksi-Weimar-Eisenach
Saksi-Weimar-Eisenach (saksa: Sachsen-Weimar-Eisenach) loodi hertsogkonnana aastal 1809 Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi Ernestiinide hertsogkondade ühendamise teel.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksi-Weimar-Eisenach
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Vaata Tüüringi riigid ja Saksimaa kuningriik
Schwarzburg-Rudolstadt
Schwarzburg-Rudolstadt oli väike riik Saksamaal, tänapäeva Tüüringis, pealinnaga Rudolstadtis.
Vaata Tüüringi riigid ja Schwarzburg-Rudolstadt
Schwarzburg-Sondershausen
Karl Günther, viimane Schwarzburg-Sondershauseni vürst Sondershauseni loss Schwarzburg-Sondershausen oli väike vürstkond Saksamaal, tänapäeva Tüüringis, pealinnaga Sondershausenis.
Vaata Tüüringi riigid ja Schwarzburg-Sondershausen
Sonneberg
Sonnebergi raekoda Sonneberg on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa lõunapiiril.
Vaata Tüüringi riigid ja Sonneberg
Suhl
Suhli raekoda Suhl on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Tüüringi riigid ja Suhl
Vabariik
Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale.
Vaata Tüüringi riigid ja Vabariik
Weimar
Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Vaata Tüüringi riigid ja Weimar