Kiiremini kui brauser!
11 suhted: An-Nāşirīyah, Dhī Qāri kubernerkond, Eufrat, Iraak, Linnriik, Nabû-naʾid, Pärsia laht, Sin (sumeri jumal), Sumer, Sumeri kuningate nimistu, Ur-Namma.
An-Nāşirīyah
An-Nāşirīyah on linn Iraagis, Dhī Qāri kubernerkonna keskus.
Uus!!: Ur ja An-Nāşirīyah · Näe rohkem »
Dhī Qāri kubernerkond
Dhī Qāri kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Uus!!: Ur ja Dhī Qāri kubernerkond · Näe rohkem »
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Uus!!: Ur ja Eufrat · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Ur ja Iraak · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Ur ja Linnriik · Näe rohkem »
Nabû-naʾid
Nabû-naʾid (akkadi keeles "Nabu olgu kiidetud"; ka Nabunaid, ladinapäraselt Nabonidus) oli Uus-Babüloonia viimane kuningas, kes valitses 556–539 eKr.
Uus!!: Ur ja Nabû-naʾid · Näe rohkem »
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.
Uus!!: Ur ja Pärsia laht · Näe rohkem »
Sin (sumeri jumal)
kaitsejumalannad lammad. Poolkuu on jumalanna Nanna ehk Sin. Umbes 2400 eKr Sin (akadi keeles, ka Su'en) või Nanna (sumeri keeles) oli kuujumal ja hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust ja oskas tähtede järgi ennustada.
Uus!!: Ur ja Sin (sumeri jumal) · Näe rohkem »
Sumer
Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000. aastat eKr).
Uus!!: Ur ja Sumer · Näe rohkem »
Sumeri kuningate nimistu
Sumeri kuningate nimistu on Isini dünastia ajal koostatud loetelu Sumeris valitsenud kuningatest ja dünastiatest koos nende valitsusaegadega.
Uus!!: Ur ja Sumeri kuningate nimistu · Näe rohkem »
Ur-Namma
Nanna ehk Sin. Umbes 2400 eKr. Ur-Namma ehk Ur-Nammu või Urnamma (suri umbes 2096 eKr) oli sumeri valitseja umbes 2112–2096 eKr, Uri III dünastia rajaja.
Uus!!: Ur ja Ur-Namma · Näe rohkem »
