Ava Google MapsisSisukord
45 suhted: Abt, Albert (Riia piiskop), Bernhard II (Lippe), Daugava, Dünamünde klooster, Dünamünde komtuur, Dünamünde komtuurkond, Dünamünde ordulinnus, Gottfried, Hektar, Läti, Lihula piiskop, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maamarssal, Liivlased, Linn, Põhjarajoon, Põhjasõda, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Soot, Theoderich (Eestimaa piiskop), Trīsciems, Vecāķi, Vecdaugava raudteepeatus, Vecmīlgrāvis, Venemaa Keisririik, Wolter von Plettenberg, 1228, 13. sajand, 1305, 1480. aastad, 1491, 15. sajand, 1562, 1600, 1605, 1621, 1710, 1960, 1964, 1984, 20. august.
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Vaata Vecdaugava ja Abt
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Vaata Vecdaugava ja Albert (Riia piiskop)
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Vaata Vecdaugava ja Bernhard II (Lippe)
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Vecdaugava ja Daugava
Dünamünde klooster
Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.
Vaata Vecdaugava ja Dünamünde klooster
Dünamünde komtuur
Dünamünde ehk Daugavgrīva komtuur (saksa keeles Komtur von Dünamünde) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünamünde komtuurkonda.
Vaata Vecdaugava ja Dünamünde komtuur
Dünamünde komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünamünde komtuurkond paiknes Riia lähedasel alal Dünamünde komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).
Vaata Vecdaugava ja Dünamünde komtuurkond
Dünamünde ordulinnus
Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).
Vaata Vecdaugava ja Dünamünde ordulinnus
Gottfried
Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.
Vaata Vecdaugava ja Gottfried
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Vaata Vecdaugava ja Hektar
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Vecdaugava ja Läti
Lihula piiskop
Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.
Vaata Vecdaugava ja Lihula piiskop
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Vecdaugava ja Liivi sõda
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Vecdaugava ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maamarssal
Liivimaa ordu maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Liivi ordu kõrge ametnik (käsknik), kelle peamiseks ülesandeks oli tavaliselt orduvägede juhtimine sõjaolukorras.
Vaata Vecdaugava ja Liivimaa ordu maamarssal
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Vaata Vecdaugava ja Liivlased
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Vecdaugava ja Linn
Põhjarajoon
Põhjarajooni asend Riias Põhjarajoon (läti Ziemeļu rajons) on Riia linnaosa.
Vaata Vecdaugava ja Põhjarajoon
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Vecdaugava ja Põhjasõda
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Vecdaugava ja Riia
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Vecdaugava ja Rootsi
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Vecdaugava ja Rzeczpospolita
Soot
Songhua jõesäng loogete ja sootidega. Satelliidifoto Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga) on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.
Vaata Vecdaugava ja Soot
Theoderich (Eestimaa piiskop)
Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.
Vaata Vecdaugava ja Theoderich (Eestimaa piiskop)
Trīsciems
Trīsciemsi asendikaart Trīsciems on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 11,319 km².
Vaata Vecdaugava ja Trīsciems
Vecāķi
Vecāķi Vecāķi asendikaart Vecāķi on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 2,303 km².
Vaata Vecdaugava ja Vecāķi
Vecdaugava raudteepeatus
Vecdaugava ootepaviljon Vecdaugava raudteepeatus on raudteepeatus Riia–Skulte raudteeliinil Riia linna Vecdaugava asumis.
Vaata Vecdaugava ja Vecdaugava raudteepeatus
Vecmīlgrāvis
Ziemeļblāzma jaam Vecmīlgrāvises Vecmīlgrāvise asendikaart Vecmīlgrāvis on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 6,073 km².
Vaata Vecdaugava ja Vecmīlgrāvis
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Vecdaugava ja Venemaa Keisririik
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Vecdaugava ja Wolter von Plettenberg
1228
1228.
Vaata Vecdaugava ja 1228
13. sajand
13.
Vaata Vecdaugava ja 13. sajand
1305
1305.
Vaata Vecdaugava ja 1305
1480. aastad
1480.
Vaata Vecdaugava ja 1480. aastad
1491
1491.
Vaata Vecdaugava ja 1491
15. sajand
15.
Vaata Vecdaugava ja 15. sajand
1562
1562.
Vaata Vecdaugava ja 1562
1600
1600.
Vaata Vecdaugava ja 1600
1605
1605.
Vaata Vecdaugava ja 1605
1621
1621.
Vaata Vecdaugava ja 1621
1710
1710.
Vaata Vecdaugava ja 1710
1960
1960.
Vaata Vecdaugava ja 1960
1964
1964.
Vaata Vecdaugava ja 1964
1984
1984.
Vaata Vecdaugava ja 1984
20. august
20.
Vaata Vecdaugava ja 20. august
Tuntud ka kui Vana-Väina.