Sisukord
22 suhted: Aganad, Ants Viires, Ühiselu, Eesti Rahva Muuseum, Eesti rahvakultuuri leksikon, Endla Jaagosild, Etnograafiamuuseum, Hark, Johannes Võerahansu, Kuramaa, Läti, Lõuna-Eesti, Muhu, Rehealune, Saaremaa, Sari (sõel), Soera Talumuuseum, Teravili, Tuulamine, Tuulamismasin, Viskel, 19. sajand.
Aganad
Aganad on teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad.
Vaata Viilork ja Aganad
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Vaata Viilork ja Ants Viires
Ühiselu
Ühiselu oli Eesti trükikoda.
Vaata Viilork ja Ühiselu
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Vaata Viilork ja Eesti Rahva Muuseum
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Vaata Viilork ja Eesti rahvakultuuri leksikon
Endla Jaagosild
Endla Jaagosild (sündinud Lõoke; 6. oktoober 1925 – 3. juuli 2016) oli eesti etnoloog.
Vaata Viilork ja Endla Jaagosild
Etnograafiamuuseum
Ankara etnograafiamuuseum Türgis Etnograafiamuuseum on etnograafilisele temaatikale keskenduv muuseum.
Vaata Viilork ja Etnograafiamuuseum
Hark
Erinevad hargid Hark (murdes hang) on harali asetsevate harudega ese või esemeosaEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Vaata Viilork ja Hark
Johannes Võerahansu
Johannes Võerahansu haud Metsakalmistul Johannes Võerahansu (23. või 24. november 1900 Keo, Raikküla vald, Harjumaa – 17. oktoober 1980 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog.
Vaata Viilork ja Johannes Võerahansu
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Viilork ja Kuramaa
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Viilork ja Läti
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Vaata Viilork ja Lõuna-Eesti
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata Viilork ja Muhu
Rehealune
Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.
Vaata Viilork ja Rehealune
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Viilork ja Saaremaa
Sari (sõel)
Sari Mihkli Talumuuseumis Avinurme mees sarjakehasid valmistamas (enne 1937) Sari on suur hõre sõel vilja tuulamiseks.
Vaata Viilork ja Sari (sõel)
Soera Talumuuseum
Soera Talumuuseum asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Palade külas.
Vaata Viilork ja Soera Talumuuseum
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Vaata Viilork ja Teravili
Tuulamine
sari Mihkli Talumuuseumis Tuulamine on õhuvoolu (tuule) abil viljaterade puhastamine ja osaline sortimine pärast rehepeksu.
Vaata Viilork ja Tuulamine
Tuulamismasin
Tuulamismasin Rootsi-Kallavere Küla Muuseumis Tuulamismasin ehk tuulimasin on enamasti käsijõul töötav masin, millega õhuvoolu abil puhastati (tuulati) teravilja soovimatutest lisanditest (näiteks tolmust, aganaist).
Vaata Viilork ja Tuulamismasin
Viskel
Viskel oli puukühvel, millega visati teravilja selle puhastamise eesmärgil.
Vaata Viilork ja Viskel
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Viilork ja 19. sajand