Kiiremini kui brauser!
83 suhted: Afgaani rebane, Alžeeria, Aprill, Araabia, Araabia keel, Arvukus, August, Biotoop, CITES, Egiptus, Elupaik, Erwin Rommel, Hambad, Higinäärmed, Higistamine, Imetajad, Indlus, Jaanuar, Kahepaiksed, Kalad, Karakal, Karvastik, Käpp, Küülik, Kõrb, Kõrv, Keelikloomad, Kehatemperatuur, Kiskjalised, Kliima, Koerlased, Kromosoom, Kusi, Kuulmine, Lemmikloom, Levila, Liibüa, Liiv, Liivakast, Linnud, Loomaaed, Loomad, Loomade elu, Mai, Maolised, Marjad, Maroko, Muna, Pärak, Põhja-Aafrika, ..., Põhjalaius, Perekond (bioloogia), Polaarrebane, Poolkõrb, Porgand, Putukad, Puuvili, Raibe, Rändtirts, Röövloom, Rebane, Rebane (perekond), Roomajad, Saakloom, Saba, Sahara, Siinai poolsaar, Sisalikulised, Soojus, Sudaan, Sugukond (bioloogia), Sulg, Temperatuur, Tiinus, Toakilk, Tuneesia, Urg, Vari, Vesi, Vill, 1780, 1970. aastad, 1980. Laienda indeks (33 rohkem) »
Afgaani rebane
Afgaani rebane (Vulpes cana) on loomaliik koerlaste sugukonnast rebase perekonnast.
Uus!!: Fennekrebane ja Afgaani rebane · Näe rohkem »
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Uus!!: Fennekrebane ja Alžeeria · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Fennekrebane ja Aprill · Näe rohkem »
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Uus!!: Fennekrebane ja Araabia · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Fennekrebane ja Araabia keel · Näe rohkem »
Arvukus
Arvukus (harva kasutatud sünonüümi abundants) on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal.
Uus!!: Fennekrebane ja Arvukus · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Fennekrebane ja August · Näe rohkem »
Biotoop
Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.
Uus!!: Fennekrebane ja Biotoop · Näe rohkem »
CITES
CITESi ehk Washingtoni (1973) konventsioon (akronüüm ingliskeelsest nimetusest Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora – 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
Uus!!: Fennekrebane ja CITES · Näe rohkem »
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Uus!!: Fennekrebane ja Egiptus · Näe rohkem »
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Uus!!: Fennekrebane ja Elupaik · Näe rohkem »
Erwin Rommel
Erwin Rommel Erwin Rommel (õieti Erwin Johannes Eugen Rommel; 15. november 1891 Heidenheim Württemberg – 14. oktoober 1944) oli Saksamaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal.
Uus!!: Fennekrebane ja Erwin Rommel · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Fennekrebane ja Hambad · Näe rohkem »
Higinäärmed
Higinäärmed on higi nõristavad nahanäärmed.
Uus!!: Fennekrebane ja Higinäärmed · Näe rohkem »
Higistamine
Higistamine on higieritus nahas paiknevatest higinäärmetest, mille tulemusena keha jahtub.
Uus!!: Fennekrebane ja Higistamine · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Fennekrebane ja Imetajad · Näe rohkem »
Indlus
Indlus (ka indlemine, inna- ja jooksuaeg) on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund ja tegevused, mis on seotud vastassoost seksuaalpartneri otsinguga.
Uus!!: Fennekrebane ja Indlus · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Fennekrebane ja Jaanuar · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Fennekrebane ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Fennekrebane ja Kalad · Näe rohkem »
Karakal
Karakal (Caracal caracal) on kaslaste hulka kuuluv kiskja.
Uus!!: Fennekrebane ja Karakal · Näe rohkem »
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Uus!!: Fennekrebane ja Karvastik · Näe rohkem »
Käpp
Koera käpp Käpp on looma (sh putuka) jala kõige alumine (küünistega) osa.
Uus!!: Fennekrebane ja Käpp · Näe rohkem »
Küülik
Küülik (Oryctolagus cuniculus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Fennekrebane ja Küülik · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Fennekrebane ja Kõrb · Näe rohkem »
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Uus!!: Fennekrebane ja Kõrv · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Fennekrebane ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Fennekrebane ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Kiskjalised
Kiskjalised (Carnivora) on loomade selts imetajate klassist.
Uus!!: Fennekrebane ja Kiskjalised · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Fennekrebane ja Kliima · Näe rohkem »
Koerlased
Koerlased (Canidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv sugukond.
Uus!!: Fennekrebane ja Koerlased · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Fennekrebane ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Uus!!: Fennekrebane ja Kusi · Näe rohkem »
Kuulmine
Kõrv – kuulmise meeleelund Kuulmine ehk kuulmismeel (inglise hearing, audition) on elusolendite võime eristada nendeni jõudvaid helilaineid nende omaduste, nagu amplituudi (tugevuse) ja sageduse (helikõrguse) järgi mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil"Kuulmine".
Uus!!: Fennekrebane ja Kuulmine · Näe rohkem »
Lemmikloom
Kass ja koer on populaarsed lemmikloomad Mõned lemmikloomade hauadki ei erine palju muude pereliikmete haudadest Lemmikloom on koduloom, keda peetakse eeskätt kaaslasena või esteetilise rahulolu saamise eesmärgil, mitte aga majanduslikel põhjustel.
Uus!!: Fennekrebane ja Lemmikloom · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Fennekrebane ja Levila · Näe rohkem »
Liibüa
Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.
Uus!!: Fennekrebane ja Liibüa · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Fennekrebane ja Liiv · Näe rohkem »
Liivakast
Liivakast on madala piirdega ümbritsetud ning liivaga täidetud mängupaik eelkooliealistele lastele.
Uus!!: Fennekrebane ja Liivakast · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Fennekrebane ja Linnud · Näe rohkem »
Loomaaed
California osariigis (juuli 2007) Tallinna Loomaaed, polaarium Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav (vaadatud 24.02.2019)) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.
Uus!!: Fennekrebane ja Loomaaed · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Fennekrebane ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Fennekrebane ja Loomade elu · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Fennekrebane ja Mai · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Fennekrebane ja Maolised · Näe rohkem »
Marjad
Marjad Brockhausi entsüklopeedias (1937). Nende hulka on arvatud ka maasikas, millel on rüüsvili Marjad on toiduaine, mis hõlmab enamiku botaanikas marjadeks nimetatavaid vilju, samuti nendega väliselt sarnased viljad, mis pole botaanilises mõttes marjad, näiteks kadaka, vaarika ja maasika viljad.
Uus!!: Fennekrebane ja Marjad · Näe rohkem »
Maroko
Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.
Uus!!: Fennekrebane ja Maroko · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Fennekrebane ja Muna · Näe rohkem »
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Uus!!: Fennekrebane ja Pärak · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Fennekrebane ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhjalaius
pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Uus!!: Fennekrebane ja Põhjalaius · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Fennekrebane ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Fennekrebane ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Poolkõrb
Poolkõrb Poolkõrb on bioom, mis kujuneb parasvöötmes rohtla ja kõrbe vahel ning troopikavöötmes savanni ja kõrbe vahel, kus esinevad mõlema bioomi mullad, taimed ja loomad.
Uus!!: Fennekrebane ja Poolkõrb · Näe rohkem »
Porgand
Porgand ehk aedporgand ehk söögiporgand (ka kultuurporgand) (Daucus carota sativus, Daucus sativus) on sarikaliste sugukonda porgandi perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Fennekrebane ja Porgand · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Fennekrebane ja Putukad · Näe rohkem »
Puuvili
Puuvili on toiduks tarvitatav viljapuu vili.
Uus!!: Fennekrebane ja Puuvili · Näe rohkem »
Raibe
Kaeluskotkas tugevasti roiskunud raipega Raibe on lagunev korjus.
Uus!!: Fennekrebane ja Raibe · Näe rohkem »
Rändtirts
Rändtirts Rändtirts (Locusta migratoria) on tirtslaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Fennekrebane ja Rändtirts · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Fennekrebane ja Röövloom · Näe rohkem »
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Fennekrebane ja Rebane · Näe rohkem »
Rebane (perekond)
Rebane (Vulpes) on perekond kisjkalisi koerlaste sugukonnast.
Uus!!: Fennekrebane ja Rebane (perekond) · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Fennekrebane ja Roomajad · Näe rohkem »
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Uus!!: Fennekrebane ja Saakloom · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Fennekrebane ja Saba · Näe rohkem »
Sahara
Sahara satelliidilt nähtuna. Sahara liivaluited. Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas.
Uus!!: Fennekrebane ja Sahara · Näe rohkem »
Siinai poolsaar
Siinai poolsaar kosmosest nähtuna Siinai poolsaar (araabia سيناء (Sīnā’), heebrea סיני (Sinay)) on kolmnurgakujuline poolsaar Vahemere ja Punase mere vahel.
Uus!!: Fennekrebane ja Siinai poolsaar · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Fennekrebane ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Fennekrebane ja Soojus · Näe rohkem »
Sudaan
Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul.
Uus!!: Fennekrebane ja Sudaan · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Fennekrebane ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sulg
Mitmesuguse kujuga sulgi Suled on epidermi ehk marrasknaha moodustisted, mis esinevad lindudel ja mõnedel teropoodsetel dinosaurustel.
Uus!!: Fennekrebane ja Sulg · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Fennekrebane ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Uus!!: Fennekrebane ja Tiinus · Näe rohkem »
Toakilk
Kilgi hääl Toakilk (Acheta domestica) on putukaliik, mis kuulub sihktiivaliste seltsi kilklaste sugukonda.
Uus!!: Fennekrebane ja Toakilk · Näe rohkem »
Tuneesia
Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas.
Uus!!: Fennekrebane ja Tuneesia · Näe rohkem »
Urg
Vöötorav urust väljumas Urg on pinnases asuv koopakujuline looma, linnu või kala püsielupaik.
Uus!!: Fennekrebane ja Urg · Näe rohkem »
Vari
Inimeste varjud Vari on valgustatud eseme taha jääva ala valgustamata (või vähem valgustatud) osa.
Uus!!: Fennekrebane ja Vari · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Fennekrebane ja Vesi · Näe rohkem »
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Uus!!: Fennekrebane ja Vill · Näe rohkem »
1780
1780.
Uus!!: Fennekrebane ja 1780 · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: Fennekrebane ja 1970. aastad · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Fennekrebane ja 1980 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Fenek, Fennecus, Fennecus zerda, Fennek, Kõrberebane, Vulpes zerda.
