Kiiremini kui brauser!
16 suhted: Alumiinium, Hõbe, Iriidium, Kuld, Maakoor, Metallid, Mitteraudmetallid, Osmium, Pallaadium, Plaatina, Plaatinametallid, Raudmetallid, Roodium, Ruteenium, Sulam, 19. sajand.
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Väärismetallid ja Alumiinium · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Väärismetallid ja Hõbe · Näe rohkem »
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Uus!!: Väärismetallid ja Iriidium · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Väärismetallid ja Kuld · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Väärismetallid ja Maakoor · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Väärismetallid ja Metallid · Näe rohkem »
Mitteraudmetallid
Mitteraudmetallideks ehk värvilisteks metallideks (inglise non-ferrous metals) nimetatakse metallurgias neid metalle ja sulameid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga vähe).
Uus!!: Väärismetallid ja Mitteraudmetallid · Näe rohkem »
Osmium
pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.
Uus!!: Väärismetallid ja Osmium · Näe rohkem »
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Uus!!: Väärismetallid ja Pallaadium · Näe rohkem »
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Uus!!: Väärismetallid ja Plaatina · Näe rohkem »
Plaatinametallid
Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli: iriidium, osmium, pallaadium, ruteenium ja roodium.
Uus!!: Väärismetallid ja Plaatinametallid · Näe rohkem »
Raudmetallid
Raudmetallid ehk mustmetallid (inglise ferrous metals) on metallurgias termin, millega tähistatakse rauda ja tema rauasulameid.
Uus!!: Väärismetallid ja Raudmetallid · Näe rohkem »
Roodium
Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.
Uus!!: Väärismetallid ja Roodium · Näe rohkem »
Ruteenium
Ruteenium Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.
Uus!!: Väärismetallid ja Ruteenium · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Väärismetallid ja Sulam · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Väärismetallid ja 19. sajand · Näe rohkem »
