Sisukord
16 suhted: Alumiinium, Hõbe, Iriidium, Kuld, Maakoor, Metallid, Mitteraudmetallid, Osmium, Pallaadium, Plaatina, Plaatinametallid, Raudmetallid, Roodium, Ruteenium, Sulam, 19. sajand.
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Väärismetallid ja Alumiinium
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Väärismetallid ja Hõbe
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Vaata Väärismetallid ja Iriidium
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Väärismetallid ja Kuld
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Väärismetallid ja Maakoor
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Väärismetallid ja Metallid
Mitteraudmetallid
Mitteraudmetallideks ehk värvilisteks metallideks (inglise non-ferrous metals) nimetatakse metallurgias neid metalle ja sulameid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga vähe).
Vaata Väärismetallid ja Mitteraudmetallid
Osmium
pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.
Vaata Väärismetallid ja Osmium
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Vaata Väärismetallid ja Pallaadium
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Vaata Väärismetallid ja Plaatina
Plaatinametallid
Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli: iriidium, osmium, pallaadium, ruteenium ja roodium.
Vaata Väärismetallid ja Plaatinametallid
Raudmetallid
Raudmetallid ehk mustmetallid (inglise ferrous metals) on metallurgias termin, millega tähistatakse rauda ja tema rauasulameid.
Vaata Väärismetallid ja Raudmetallid
Roodium
Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.
Vaata Väärismetallid ja Roodium
Ruteenium
Ruteenium Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.
Vaata Väärismetallid ja Ruteenium
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Väärismetallid ja Sulam
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Väärismetallid ja 19. sajand
Tuntud ka kui Väärismetall.