Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda
1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda on 63 ühist asja (Unioonpeedia): Alūksne, Aleksander Tõnisson, Andres Larka, Daugava, Dessant, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Rahvavägi, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Gulbene, Irboska, Jaan Soots, Jõhvi, Johan Laidoner, Johan Pitka, Kärstna mõis, Kingissepp, Koporje laht, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo, Krustpils, Landesveeri sõda, Lauga laht, Loodearmee, Meriküla, Narva, Narva-Jõesuu, Petseri, Pihkva, Punaarmee, ..., Rakvere, Riia, Soomusrong, Suurtükk, Tapa, Tartu, Toe Nõmm, Vabadussõda, Valga (Liivimaa), Valmiera, Vastseliina, Võru, Vikerraadio, Viru rinne, 1. Diviis, 13. jaanuar, 14. detsember, 14. jaanuar, 16. jaanuar, 18. jaanuar, 18. november, 2. veebruar, 22. november, 28. november, 29. november, 31. detsember, 31. jaanuar, 4. Üksik Jalaväepataljon, 4. veebruar, 5. jaanuar, 6. jaanuar, 7. jaanuar, 9. detsember. Laienda indeks (33 rohkem) »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Alūksne · Alūksne ja Vabadussõda ·
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
1. Suurtükiväepolk ja Aleksander Tõnisson · Aleksander Tõnisson ja Vabadussõda ·
Andres Larka
Andres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934.
1. Suurtükiväepolk ja Andres Larka · Andres Larka ja Vabadussõda ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
1. Suurtükiväepolk ja Daugava · Daugava ja Vabadussõda ·
Dessant
Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
1. Suurtükiväepolk ja Dessant · Dessant ja Vabadussõda ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
1. Suurtükiväepolk ja Eesti · Eesti ja Vabadussõda ·
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
1. Suurtükiväepolk ja Eesti Ajutine Valitsus · Eesti Ajutine Valitsus ja Vabadussõda ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
1. Suurtükiväepolk ja Eesti Rahvavägi · Eesti Rahvavägi ja Vabadussõda ·
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
1. Suurtükiväepolk ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja Vabadussõda ·
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Gulbene · Gulbene ja Vabadussõda ·
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
1. Suurtükiväepolk ja Irboska · Irboska ja Vabadussõda ·
Jaan Soots
Jaan Soots VR I/1 (29. veebruar / 12. märts 1880 Küti talu, Helme vald, Valgamaa – 6. veebruar 1942 Ussollag, Solikamsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.
1. Suurtükiväepolk ja Jaan Soots · Jaan Soots ja Vabadussõda ·
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Jõhvi · Jõhvi ja Vabadussõda ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner · Johan Laidoner ja Vabadussõda ·
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
1. Suurtükiväepolk ja Johan Pitka · Johan Pitka ja Vabadussõda ·
Kärstna mõis
Kärstna mõisa härrastemaja Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.
1. Suurtükiväepolk ja Kärstna mõis · Kärstna mõis ja Vabadussõda ·
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Kingissepp · Kingissepp ja Vabadussõda ·
Koporje laht
Soome lahe idaosa kaart Koporje laht (vene keeles Копорская губа; harva ka Kaporje laht) on laht Läänemeres Soome lahe lõunakaldal.
1. Suurtükiväepolk ja Koporje laht · Koporje laht ja Vabadussõda ·
Krasnaja Gorka operatsioon
Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.
1. Suurtükiväepolk ja Krasnaja Gorka operatsioon · Krasnaja Gorka operatsioon ja Vabadussõda ·
Krivasoo
Krivasoo on soo Ida-Virumaal Alutaguse madalikul.
1. Suurtükiväepolk ja Krivasoo · Krivasoo ja Vabadussõda ·
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
1. Suurtükiväepolk ja Krustpils · Krustpils ja Vabadussõda ·
Landesveeri sõda
Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).
1. Suurtükiväepolk ja Landesveeri sõda · Landesveeri sõda ja Vabadussõda ·
Lauga laht
Soome lahe idaosa kaart Lauga laht ehk Luuga laht (vene keeles Лужская губа) on laht Venemaa loodeosas, Soome lahe osa.
1. Suurtükiväepolk ja Lauga laht · Lauga laht ja Vabadussõda ·
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
1. Suurtükiväepolk ja Loodearmee · Loodearmee ja Vabadussõda ·
Meriküla
Meriküla (ka Mereküla) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
1. Suurtükiväepolk ja Meriküla · Meriküla ja Vabadussõda ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
1. Suurtükiväepolk ja Narva · Narva ja Vabadussõda ·
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
1. Suurtükiväepolk ja Narva-Jõesuu · Narva-Jõesuu ja Vabadussõda ·
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
1. Suurtükiväepolk ja Petseri · Petseri ja Vabadussõda ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
1. Suurtükiväepolk ja Pihkva · Pihkva ja Vabadussõda ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
1. Suurtükiväepolk ja Punaarmee · Punaarmee ja Vabadussõda ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
1. Suurtükiväepolk ja Rakvere · Rakvere ja Vabadussõda ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
1. Suurtükiväepolk ja Riia · Riia ja Vabadussõda ·
Soomusrong
Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.
1. Suurtükiväepolk ja Soomusrong · Soomusrong ja Vabadussõda ·
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
1. Suurtükiväepolk ja Suurtükk · Suurtükk ja Vabadussõda ·
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Tapa · Tapa ja Vabadussõda ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Tartu · Tartu ja Vabadussõda ·
Toe Nõmm
Toe Nõmm (sündinud 23. septembril 1953 Kavastu külas Tartu rajoonis) on eesti sõjaajaloolane.
1. Suurtükiväepolk ja Toe Nõmm · Toe Nõmm ja Vabadussõda ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Vabadussõda ·
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
1. Suurtükiväepolk ja Valga (Liivimaa) · Vabadussõda ja Valga (Liivimaa) ·
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Valmiera · Vabadussõda ja Valmiera ·
Vastseliina
Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.
1. Suurtükiväepolk ja Vastseliina · Vabadussõda ja Vastseliina ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
1. Suurtükiväepolk ja Võru · Võru ja Vabadussõda ·
Vikerraadio
Vikerraadio on Eesti Rahvusringhäälingu (Eesti Raadio) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil.
1. Suurtükiväepolk ja Vikerraadio · Vabadussõda ja Vikerraadio ·
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne · Vabadussõda ja Viru rinne ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk · 1. Diviis ja Vabadussõda ·
13. jaanuar
13.
1. Suurtükiväepolk ja 13. jaanuar · 13. jaanuar ja Vabadussõda ·
14. detsember
14.
1. Suurtükiväepolk ja 14. detsember · 14. detsember ja Vabadussõda ·
14. jaanuar
14.
1. Suurtükiväepolk ja 14. jaanuar · 14. jaanuar ja Vabadussõda ·
16. jaanuar
16.
1. Suurtükiväepolk ja 16. jaanuar · 16. jaanuar ja Vabadussõda ·
18. jaanuar
18.
1. Suurtükiväepolk ja 18. jaanuar · 18. jaanuar ja Vabadussõda ·
18. november
18.
1. Suurtükiväepolk ja 18. november · 18. november ja Vabadussõda ·
2. veebruar
2.
1. Suurtükiväepolk ja 2. veebruar · 2. veebruar ja Vabadussõda ·
22. november
22.
1. Suurtükiväepolk ja 22. november · 22. november ja Vabadussõda ·
28. november
28.
1. Suurtükiväepolk ja 28. november · 28. november ja Vabadussõda ·
29. november
29.
1. Suurtükiväepolk ja 29. november · 29. november ja Vabadussõda ·
31. detsember
31.
1. Suurtükiväepolk ja 31. detsember · 31. detsember ja Vabadussõda ·
31. jaanuar
31.
1. Suurtükiväepolk ja 31. jaanuar · 31. jaanuar ja Vabadussõda ·
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
1. Suurtükiväepolk ja 4. Üksik Jalaväepataljon · 4. Üksik Jalaväepataljon ja Vabadussõda ·
4. veebruar
4.
1. Suurtükiväepolk ja 4. veebruar · 4. veebruar ja Vabadussõda ·
5. jaanuar
5.
1. Suurtükiväepolk ja 5. jaanuar · 5. jaanuar ja Vabadussõda ·
6. jaanuar
6.
1. Suurtükiväepolk ja 6. jaanuar · 6. jaanuar ja Vabadussõda ·
7. jaanuar
7.
1. Suurtükiväepolk ja 7. jaanuar · 7. jaanuar ja Vabadussõda ·
9. detsember
9.
1. Suurtükiväepolk ja 9. detsember · 9. detsember ja Vabadussõda ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda ühist
- Millised on sarnasused 1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda
Võrdlus 1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda
1. Suurtükiväepolk on 301 suhted, samas Vabadussõda 360. Kuna neil ühist 63, Jaccard indeks on 9.53% = 63 / (301 + 360).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
