Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne
1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne on 80 ühist asja (Unioonpeedia): Aegviidu raudteejaam, Alamkapten, Aleksander Tõnisson, Aleksandrovskaja Gorka, Dessant, Eesti Rahvavägi, Heinrich Laretei, Jõhvi, Joala lahing, Johan Laidoner, Johan Pitka, Johannes Remmel, Kingissepp, Kompanii, Koporje laht, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo, Krivasoo lahing, Lauga jõgi, Lipnik, Loodearmee, Meriküla, Narva, Narva jõgi, Narva-Jõesuu, Paide, Punaarmee, Rakvere, Ratsarügement, Rägavere lahing, ..., Rügement, Riigiküla, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sala (Kingissepa rajoon), Sillamäe, Soome, Soomusauto, Soomusrong, Staabikapten, Staap, Suurtükipatarei, Tallinn, Tallinna–Narva raudtee, Tapa, Udriku mõis, Vabadussõda, Vaeküla, Väike-Soldina mõis, Virumaa, 1. Diviis, 1. Jalaväerügement, 12. detsember, 13. detsember, 16. jaanuar, 16. november, 18. jaanuar, 2. Diviis, 20. detsember, 20. november, 21. november, 22. november, 24. november, 26. detsember, 27. detsember, 28. detsember, 28. november, 29. november, 30. detsember, 31. detsember, 4. august, 4. Üksik Jalaväepataljon, 4. jaanuar, 5. Üksik Jalaväepataljon, 5. jaanuar, 6. Üksik Jalaväepataljon, 6. jaanuar, 7. jaanuar, 7. Jalaväerügement, 8. jaanuar, 9. detsember. Laienda indeks (50 rohkem) »
Aegviidu raudteejaam
Aegviidu raudteejaam (saksa keeles Charlottenhof) on raudteejaam Harju maakonnas Aegviidu alevvallas Tallinnast 56 km kaugusel idas, Aegviidu rongidel lõpp-peatus.
1. Suurtükiväepolk ja Aegviidu raudteejaam · Aegviidu raudteejaam ja Viru rinne ·
Alamkapten
Alamkapten oli Eesti Vabadussõja ajal 27.
1. Suurtükiväepolk ja Alamkapten · Alamkapten ja Viru rinne ·
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
1. Suurtükiväepolk ja Aleksander Tõnisson · Aleksander Tõnisson ja Viru rinne ·
Aleksandrovskaja Gorka
Küla plaan (1860) Aleksandrovskaja Gorka (vene Александровская Горка) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
1. Suurtükiväepolk ja Aleksandrovskaja Gorka · Aleksandrovskaja Gorka ja Viru rinne ·
Dessant
Dessant (prantsuse keeles descente 'maabumine') on sõjaline operatsioon, kus väed (õhudessantväed, meredessantväed või selleks dessandiks ette valmistatud muud üksused) maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil.
1. Suurtükiväepolk ja Dessant · Dessant ja Viru rinne ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
1. Suurtükiväepolk ja Eesti Rahvavägi · Eesti Rahvavägi ja Viru rinne ·
Heinrich Laretei
Heinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 1892 Õisu, Kaarli vald, Viljandimaa – 3. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).
1. Suurtükiväepolk ja Heinrich Laretei · Heinrich Laretei ja Viru rinne ·
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Jõhvi · Jõhvi ja Viru rinne ·
Joala lahing
Joala lahing (ka Kreenholmi lahing) oli 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõjas Narva lahingu ajal toimunud kokkupõrge Eesti-Saksa väesalga ja 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu vahel.
1. Suurtükiväepolk ja Joala lahing · Joala lahing ja Viru rinne ·
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
1. Suurtükiväepolk ja Johan Laidoner · Johan Laidoner ja Viru rinne ·
Johan Pitka
Johan Pitka VR I/1 (sündinud Juhhan Pitka; 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald – 22. november 1944 Kõue vald, Harjumaa) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral (1919), üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.
1. Suurtükiväepolk ja Johan Pitka · Johan Pitka ja Viru rinne ·
Johannes Remmel
Johannes Remmel VR II/3, VR II/2 (kuni 1920. aastani Johann Remmel; 27. juuni 1897 Kudruküla, Vaivara vald – 12. november 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
1. Suurtükiväepolk ja Johannes Remmel · Johannes Remmel ja Viru rinne ·
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Kingissepp · Kingissepp ja Viru rinne ·
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
1. Suurtükiväepolk ja Kompanii · Kompanii ja Viru rinne ·
Koporje laht
Soome lahe idaosa kaart Koporje laht (vene keeles Копорская губа; harva ka Kaporje laht) on laht Läänemeres Soome lahe lõunakaldal.
1. Suurtükiväepolk ja Koporje laht · Koporje laht ja Viru rinne ·
Krasnaja Gorka operatsioon
Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.
1. Suurtükiväepolk ja Krasnaja Gorka operatsioon · Krasnaja Gorka operatsioon ja Viru rinne ·
Krivasoo
Krivasoo on soo Ida-Virumaal Alutaguse madalikul.
1. Suurtükiväepolk ja Krivasoo · Krivasoo ja Viru rinne ·
Krivasoo lahing
Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.
1. Suurtükiväepolk ja Krivasoo lahing · Krivasoo lahing ja Viru rinne ·
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
1. Suurtükiväepolk ja Lauga jõgi · Lauga jõgi ja Viru rinne ·
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
1. Suurtükiväepolk ja Lipnik · Lipnik ja Viru rinne ·
Loodearmee
Loodearmee (vene keeles Северо-Западная армия (СЗА)) oli Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas osalenud endise Venemaa keiserliku armee sõjaväelastest ja vabatahtlikest moodustatud väekoondis.
1. Suurtükiväepolk ja Loodearmee · Loodearmee ja Viru rinne ·
Meriküla
Meriküla (ka Mereküla) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
1. Suurtükiväepolk ja Meriküla · Meriküla ja Viru rinne ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
1. Suurtükiväepolk ja Narva · Narva ja Viru rinne ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
1. Suurtükiväepolk ja Narva jõgi · Narva jõgi ja Viru rinne ·
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
1. Suurtükiväepolk ja Narva-Jõesuu · Narva-Jõesuu ja Viru rinne ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Paide · Paide ja Viru rinne ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
1. Suurtükiväepolk ja Punaarmee · Punaarmee ja Viru rinne ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
1. Suurtükiväepolk ja Rakvere · Rakvere ja Viru rinne ·
Ratsarügement
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.
1. Suurtükiväepolk ja Ratsarügement · Ratsarügement ja Viru rinne ·
Rägavere lahing
Rägavere lahing oli relvakonflikt Eesti Vabadussõja käigus Lääne-Virumaal Eesti Rahvaväe ja Vene SFNV Punaarmee ja Eestimaa kütivägede vahel Rägavere küla piirkonnas 15.
1. Suurtükiväepolk ja Rägavere lahing · Rägavere lahing ja Viru rinne ·
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
1. Suurtükiväepolk ja Rügement · Rügement ja Viru rinne ·
Riigiküla
Riigiküla on paikkond Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Kudruküla ja Tõrvajõe küla territooriumil.
1. Suurtükiväepolk ja Riigiküla · Riigiküla ja Viru rinne ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
1. Suurtükiväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ja Viru rinne ·
Sala (Kingissepa rajoon)
Sala (vene Сала) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
1. Suurtükiväepolk ja Sala (Kingissepa rajoon) · Sala (Kingissepa rajoon) ja Viru rinne ·
Sillamäe
Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.
1. Suurtükiväepolk ja Sillamäe · Sillamäe ja Viru rinne ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
1. Suurtükiväepolk ja Soome · Soome ja Viru rinne ·
Soomusauto
Saksa soomusauto ATF Dingo 2 Eesti Vabadussõja ajal Soomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.
1. Suurtükiväepolk ja Soomusauto · Soomusauto ja Viru rinne ·
Soomusrong
Vabadussõjas kasutatud Soomusrong nr 2 Valgas (veebruar 1919) Eesti Laiarööpmeline soomusrong nr 6 sügisel 1919 Eesti Soomusrong nr 1 Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19.
1. Suurtükiväepolk ja Soomusrong · Soomusrong ja Viru rinne ·
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
1. Suurtükiväepolk ja Staabikapten · Staabikapten ja Viru rinne ·
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
1. Suurtükiväepolk ja Staap · Staap ja Viru rinne ·
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
1. Suurtükiväepolk ja Suurtükipatarei · Suurtükipatarei ja Viru rinne ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
1. Suurtükiväepolk ja Tallinn · Tallinn ja Viru rinne ·
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
1. Suurtükiväepolk ja Tallinna–Narva raudtee · Tallinna–Narva raudtee ja Viru rinne ·
Tapa
Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.
1. Suurtükiväepolk ja Tapa · Tapa ja Viru rinne ·
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
1. Suurtükiväepolk ja Udriku mõis · Udriku mõis ja Viru rinne ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
1. Suurtükiväepolk ja Vabadussõda · Vabadussõda ja Viru rinne ·
Vaeküla
Vaeküla on küla Lääne-Virumaal Rakvere vallas.
1. Suurtükiväepolk ja Vaeküla · Vaeküla ja Viru rinne ·
Väike-Soldina mõis
Väike-Soldina mõis, ka Reeküla mõis; Sundja mõis (saksa keeles Klein-Soldina) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
1. Suurtükiväepolk ja Väike-Soldina mõis · Väike-Soldina mõis ja Viru rinne ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
1. Suurtükiväepolk ja Virumaa · Viru rinne ja Virumaa ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk · 1. Diviis ja Viru rinne ·
1. Jalaväerügement
1.
1. Jalaväerügement ja 1. Suurtükiväepolk · 1. Jalaväerügement ja Viru rinne ·
12. detsember
12.
1. Suurtükiväepolk ja 12. detsember · 12. detsember ja Viru rinne ·
13. detsember
13.
1. Suurtükiväepolk ja 13. detsember · 13. detsember ja Viru rinne ·
16. jaanuar
16.
1. Suurtükiväepolk ja 16. jaanuar · 16. jaanuar ja Viru rinne ·
16. november
16.
1. Suurtükiväepolk ja 16. november · 16. november ja Viru rinne ·
18. jaanuar
18.
1. Suurtükiväepolk ja 18. jaanuar · 18. jaanuar ja Viru rinne ·
2. Diviis
2.
1. Suurtükiväepolk ja 2. Diviis · 2. Diviis ja Viru rinne ·
20. detsember
20.
1. Suurtükiväepolk ja 20. detsember · 20. detsember ja Viru rinne ·
20. november
20.
1. Suurtükiväepolk ja 20. november · 20. november ja Viru rinne ·
21. november
21.
1. Suurtükiväepolk ja 21. november · 21. november ja Viru rinne ·
22. november
22.
1. Suurtükiväepolk ja 22. november · 22. november ja Viru rinne ·
24. november
24.
1. Suurtükiväepolk ja 24. november · 24. november ja Viru rinne ·
26. detsember
26.
1. Suurtükiväepolk ja 26. detsember · 26. detsember ja Viru rinne ·
27. detsember
27.
1. Suurtükiväepolk ja 27. detsember · 27. detsember ja Viru rinne ·
28. detsember
28.
1. Suurtükiväepolk ja 28. detsember · 28. detsember ja Viru rinne ·
28. november
28.
1. Suurtükiväepolk ja 28. november · 28. november ja Viru rinne ·
29. november
29.
1. Suurtükiväepolk ja 29. november · 29. november ja Viru rinne ·
30. detsember
30.
1. Suurtükiväepolk ja 30. detsember · 30. detsember ja Viru rinne ·
31. detsember
31.
1. Suurtükiväepolk ja 31. detsember · 31. detsember ja Viru rinne ·
4. august
4.
1. Suurtükiväepolk ja 4. august · 4. august ja Viru rinne ·
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
1. Suurtükiväepolk ja 4. Üksik Jalaväepataljon · 4. Üksik Jalaväepataljon ja Viru rinne ·
4. jaanuar
4.
1. Suurtükiväepolk ja 4. jaanuar · 4. jaanuar ja Viru rinne ·
5. Üksik Jalaväepataljon
5.
1. Suurtükiväepolk ja 5. Üksik Jalaväepataljon · 5. Üksik Jalaväepataljon ja Viru rinne ·
5. jaanuar
5.
1. Suurtükiväepolk ja 5. jaanuar · 5. jaanuar ja Viru rinne ·
6. Üksik Jalaväepataljon
6.
1. Suurtükiväepolk ja 6. Üksik Jalaväepataljon · 6. Üksik Jalaväepataljon ja Viru rinne ·
6. jaanuar
6.
1. Suurtükiväepolk ja 6. jaanuar · 6. jaanuar ja Viru rinne ·
7. jaanuar
7.
1. Suurtükiväepolk ja 7. jaanuar · 7. jaanuar ja Viru rinne ·
7. Jalaväerügement
7.
1. Suurtükiväepolk ja 7. Jalaväerügement · 7. Jalaväerügement ja Viru rinne ·
8. jaanuar
8.
1. Suurtükiväepolk ja 8. jaanuar · 8. jaanuar ja Viru rinne ·
9. detsember
9.
1. Suurtükiväepolk ja 9. detsember · 9. detsember ja Viru rinne ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne ühist
- Millised on sarnasused 1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne
Võrdlus 1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne
1. Suurtükiväepolk on 301 suhted, samas Viru rinne 353. Kuna neil ühist 80, Jaccard indeks on 12.23% = 80 / (301 + 353).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Suurtükiväepolk ja Viru rinne. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
