Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister

Albrecht von Hohenzollern vs. Liivimaa ordu maameister

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all. Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Sarnasusi Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister

Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister on 7 ühist asja (Unioonpeedia): Gotthard Kettler, Liivimaa ordu, Saksa meister, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Wolter von Plettenberg.

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Saksa meister

Saksa meister (ladina Magister Germaniae, saksa Deutschmeister) oli Saksa ordu kõrge võimukandja tiitel.

Albrecht von Hohenzollern ja Saksa meister · Liivimaa ordu maameister ja Saksa meister · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu · Liivimaa ordu maameister ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister · Liivimaa ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma keiser · Liivimaa ordu maameister ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Albrecht von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg · Liivimaa ordu maameister ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister

Albrecht von Hohenzollern on 183 suhted, samas Liivimaa ordu maameister 17. Kuna neil ühist 7, Jaccard indeks on 3.50% = 7 / (183 + 17).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »