Sarnasusi Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Čechy, Brandenburgi mark, Friedrich I (Brandenburg), Gdańsk, Hohenzollernid, Inglismaa, Itaalia, Jogaila, Kaliningrad, Königsbergi ülikool, Klaipėda, Ladina keel, Lääne-Preisimaa, Leedu, Masoovia, Pomesaania piiskopkond, Poola, Poola kuningas, Prantsusmaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Protestantism, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa, Samlandi piiskopkond, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Vasall, ..., Zygmunt I. Laienda indeks (1 rohkem) »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Albrecht von Hohenzollern ja Čechy · Preisimaa ja Čechy ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Albrecht von Hohenzollern ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Preisimaa ·
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Albrecht von Hohenzollern ja Friedrich I (Brandenburg) · Friedrich I (Brandenburg) ja Preisimaa ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Albrecht von Hohenzollern ja Gdańsk · Gdańsk ja Preisimaa ·
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Albrecht von Hohenzollern ja Hohenzollernid · Hohenzollernid ja Preisimaa ·
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Albrecht von Hohenzollern ja Inglismaa · Inglismaa ja Preisimaa ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Albrecht von Hohenzollern ja Itaalia · Itaalia ja Preisimaa ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Albrecht von Hohenzollern ja Jogaila · Jogaila ja Preisimaa ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Albrecht von Hohenzollern ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Preisimaa ·
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Albrecht von Hohenzollern ja Königsbergi ülikool · Königsbergi ülikool ja Preisimaa ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Albrecht von Hohenzollern ja Klaipėda · Klaipėda ja Preisimaa ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Albrecht von Hohenzollern ja Ladina keel · Ladina keel ja Preisimaa ·
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Albrecht von Hohenzollern ja Lääne-Preisimaa · Lääne-Preisimaa ja Preisimaa ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Albrecht von Hohenzollern ja Leedu · Leedu ja Preisimaa ·
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Albrecht von Hohenzollern ja Masoovia · Masoovia ja Preisimaa ·
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Albrecht von Hohenzollern ja Pomesaania piiskopkond · Pomesaania piiskopkond ja Preisimaa ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Albrecht von Hohenzollern ja Poola · Poola ja Preisimaa ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Albrecht von Hohenzollern ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Preisimaa ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Albrecht von Hohenzollern ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog · Preisimaa ja Preisimaa hertsog ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsogiriik · Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik ·
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Albrecht von Hohenzollern ja Protestantism · Preisimaa ja Protestantism ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister · Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma keiser · Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksimaa · Preisimaa ja Saksimaa ·
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Albrecht von Hohenzollern ja Samlandi piiskopkond · Preisimaa ja Samlandi piiskopkond ·
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Albrecht von Hohenzollern ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Preisimaa ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Albrecht von Hohenzollern ja Vasall · Preisimaa ja Vasall ·
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt I · Preisimaa ja Zygmunt I ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa
Võrdlus Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa
Albrecht von Hohenzollern on 183 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 8.07% = 31 / (183 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: