Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst
Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Ladina keel, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Peapiiskop, Riia peapiiskop, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Vasall.
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Albrecht von Hohenzollern ja Ladina keel · Ladina keel ja Riigivürst ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Riigivürst ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu maameister ja Riigivürst ·
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Albrecht von Hohenzollern ja Peapiiskop · Peapiiskop ja Riigivürst ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Albrecht von Hohenzollern ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Riigivürst ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu · Riigivürst ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma keiser · Riigivürst ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma riik · Riigivürst ja Saksa-Rooma riik ·
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Albrecht von Hohenzollern ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Riigivürst ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Albrecht von Hohenzollern ja Vasall · Riigivürst ja Vasall ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst ühist
- Millised on sarnasused Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst
Võrdlus Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst
Albrecht von Hohenzollern on 183 suhted, samas Riigivürst 39. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 4.50% = 10 / (183 + 39).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
