Sarnasusi Ammoniaak ja Nafta
Ammoniaak ja Nafta on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Atmosfäär, Fossiilkütus, Keemiline ühend, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Lämmastik, Metallid, Molekul, Süsinik, Sulamistemperatuur, Vesi, Vesinik.
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Ammoniaak ja Atmosfäär · Atmosfäär ja Nafta ·
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Ammoniaak ja Fossiilkütus · Fossiilkütus ja Nafta ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Ammoniaak ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Nafta ·
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Ammoniaak ja Keemiline valem · Keemiline valem ja Nafta ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Ammoniaak ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Nafta ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Ammoniaak ja Lämmastik · Lämmastik ja Nafta ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Ammoniaak ja Metallid · Metallid ja Nafta ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Ammoniaak ja Molekul · Molekul ja Nafta ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Ammoniaak ja Süsinik · Nafta ja Süsinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Ammoniaak ja Sulamistemperatuur · Nafta ja Sulamistemperatuur ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ammoniaak ja Vesi · Nafta ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ammoniaak ja Nafta ühist
- Millised on sarnasused Ammoniaak ja Nafta
Võrdlus Ammoniaak ja Nafta
Ammoniaak on 57 suhted, samas Nafta 154. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 5.69% = 12 / (57 + 154).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ammoniaak ja Nafta. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: