Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ammoniaak ja Nafta

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Ammoniaak ja Nafta

Ammoniaak vs. Nafta

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas. Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Sarnasusi Ammoniaak ja Nafta

Ammoniaak ja Nafta on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Atmosfäär, Fossiilkütus, Keemiline ühend, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Lämmastik, Metallid, Molekul, Süsinik, Sulamistemperatuur, Vesi, Vesinik.

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Ammoniaak ja Atmosfäär · Atmosfäär ja Nafta · Näe rohkem »

Fossiilkütus

Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.

Ammoniaak ja Fossiilkütus · Fossiilkütus ja Nafta · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Ammoniaak ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Nafta · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Ammoniaak ja Keemiline valem · Keemiline valem ja Nafta · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Ammoniaak ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Nafta · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Ammoniaak ja Lämmastik · Lämmastik ja Nafta · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Ammoniaak ja Metallid · Metallid ja Nafta · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Ammoniaak ja Molekul · Molekul ja Nafta · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Ammoniaak ja Süsinik · Nafta ja Süsinik · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Ammoniaak ja Sulamistemperatuur · Nafta ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Ammoniaak ja Vesi · Nafta ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Ammoniaak ja Vesinik · Nafta ja Vesinik · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Ammoniaak ja Nafta

Ammoniaak on 57 suhted, samas Nafta 154. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 5.69% = 12 / (57 + 154).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Ammoniaak ja Nafta. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »