Sarnasusi Ammoniaak ja Vesinik
Ammoniaak ja Vesinik on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Atmosfäär, Gaas, Keemiline ühend, Keemistemperatuur, Kondensatsioon, Lämmastik, Metallid, Molekul, Süsinik, Sulamistemperatuur, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Ammoniaak · Aatom ja Vesinik ·
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Ammoniaak ja Atmosfäär · Atmosfäär ja Vesinik ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Ammoniaak ja Gaas · Gaas ja Vesinik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Ammoniaak ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Vesinik ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Ammoniaak ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Vesinik ·
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Ammoniaak ja Kondensatsioon · Kondensatsioon ja Vesinik ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Ammoniaak ja Lämmastik · Lämmastik ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Ammoniaak ja Metallid · Metallid ja Vesinik ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Ammoniaak ja Molekul · Molekul ja Vesinik ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Ammoniaak ja Süsinik · Süsinik ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Ammoniaak ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ammoniaak ja Vesi · Vesi ja Vesinik ·
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Ammoniaak ja Vesilahus · Vesilahus ja Vesinik ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ammoniaak ja Vesinik · Vesinik ja Vesinik ·
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ammoniaak ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Ammoniaak ja Vesinik
Võrdlus Ammoniaak ja Vesinik
Ammoniaak on 57 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.39% = 15 / (57 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ammoniaak ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: