Sarnasusi Aort ja Veen
Aort ja Veen on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Arter, Arteriaalne veri, Autonoomne närvisüsteem, Georg Loogna, Koolibrilased, Ladina keel, Medicina, Meeli Roosalu, Süda, Süsihappegaas, Veresoon.
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Aort ja Arter · Arter ja Veen ·
Arteriaalne veri
Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.
Aort ja Arteriaalne veri · Arteriaalne veri ja Veen ·
Autonoomne närvisüsteem
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem (ladina keeles systema nervosum autonomicum, pars autonomica systematis nervosi, divisio autonomica systematis nervosi peripherici) on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka.
Aort ja Autonoomne närvisüsteem · Autonoomne närvisüsteem ja Veen ·
Georg Loogna
Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Aort ja Georg Loogna · Georg Loogna ja Veen ·
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Aort ja Koolibrilased · Koolibrilased ja Veen ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Aort ja Ladina keel · Ladina keel ja Veen ·
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Aort ja Medicina · Medicina ja Veen ·
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Aort ja Meeli Roosalu · Meeli Roosalu ja Veen ·
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Aort ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Veen ·
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aort ja Veen ühist
- Millised on sarnasused Aort ja Veen
Võrdlus Aort ja Veen
Aort on 36 suhted, samas Veen 31. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 16.42% = 11 / (36 + 31).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aort ja Veen. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: