Aort ja Veresoon

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Aort ja Veresoon

Aort vs. Veresoon

Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit. Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Arter

Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.

Aort ja Arter · Arter ja Veresoon · Näe rohkem »

Arteriaalne veri

Arteriaalne veri on kopsudes hapnikuga rikastunud veri, mis voolab südamest teiste elundite suunas.

Aort ja Arteriaalne veri · Arteriaalne veri ja Veresoon · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Aort ja Hapnik · Hapnik ja Veresoon · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Aort ja Imetajad · Imetajad ja Veresoon · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Aort ja Ladina keel · Ladina keel ja Veresoon · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Aort ja Rakk · Rakk ja Veresoon · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Aort ja Süda · Süda ja Veresoon · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Aort ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Veresoon · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Aort ja Sidekude · Sidekude ja Veresoon · Näe rohkem »

Silelihased

Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.

Aort ja Silelihased · Silelihased ja Veresoon · Näe rohkem »

Veen

Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.

Aort ja Veen · Veen ja Veresoon · Näe rohkem »