Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Austria hertsogkond ja Kraini hertsogkond
Austria hertsogkond ja Kraini hertsogkond on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Austria ertshertsogkond, Austria riigipeade loend, Ernst Raudne, Ertshertsog, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Habsburgide monarhia, Katoliiklus, Kärnteni hertsogkond, Kraini mark, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Monarhia, Otakar II, Personaalunioon, Roomlaste kuningas, Rudolf IV (Austria), Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sise-Austria, Steiermargi hertsogkond, Tirooli krahvkond, Viin.
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Austria ertshertsogkond ja Austria hertsogkond · Austria ertshertsogkond ja Kraini hertsogkond ·
Austria riigipeade loend
Austria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit, millest esimene toob ära Austria monarhid, teises tabelis on toodud Austria presidendid.
Austria hertsogkond ja Austria riigipeade loend · Austria riigipeade loend ja Kraini hertsogkond ·
Ernst Raudne
Ernst Raudne poegadega Ernst Raudne (1377 – 10. juuni 1424) oli 1386–1406 üks Habsburgide soost Austria hertsogitest, seejärel kuni surmani Steiermargi, Kärnteni ja Kraini valitseja.
Austria hertsogkond ja Ernst Raudne · Ernst Raudne ja Kraini hertsogkond ·
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Austria hertsogkond ja Ertshertsog · Ertshertsog ja Kraini hertsogkond ·
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Austria hertsogkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kraini hertsogkond ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Austria hertsogkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Kraini hertsogkond ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Austria hertsogkond ja Habsburgide monarhia · Habsburgide monarhia ja Kraini hertsogkond ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Austria hertsogkond ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Kraini hertsogkond ·
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Austria hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond · Kärnteni hertsogkond ja Kraini hertsogkond ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Austria hertsogkond ja Kraini mark · Kraini hertsogkond ja Kraini mark ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Austria hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Kraini hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Austria hertsogkond ja Monarhia · Kraini hertsogkond ja Monarhia ·
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Austria hertsogkond ja Otakar II · Kraini hertsogkond ja Otakar II ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Austria hertsogkond ja Personaalunioon · Kraini hertsogkond ja Personaalunioon ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Austria hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Kraini hertsogkond ja Roomlaste kuningas ·
Rudolf IV (Austria)
Rudolf IV Rajaja Rudolf IV Habsburg ehk Rudolf Rajaja (Rudolf der Stifter; 1. november 1339 – 27. juuli 1365) oli Habsburgide valduste (Austria hertsogkond, Kraini, Kärnteni, Steiermargi ja alates 1363. aastast ka Tirooli) valitseja 1358–1365, Albrecht II poeg.
Austria hertsogkond ja Rudolf IV (Austria) · Kraini hertsogkond ja Rudolf IV (Austria) ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Austria hertsogkond ja Saksa keel · Kraini hertsogkond ja Saksa keel ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Kraini hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Kraini hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Sise-Austria
Trieste riigilinn Sise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14.
Austria hertsogkond ja Sise-Austria · Kraini hertsogkond ja Sise-Austria ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Austria hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond · Kraini hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond ·
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Austria hertsogkond ja Tirooli krahvkond · Kraini hertsogkond ja Tirooli krahvkond ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Austria hertsogkond ja Kraini hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Austria hertsogkond ja Kraini hertsogkond
Võrdlus Austria hertsogkond ja Kraini hertsogkond
Austria hertsogkond on 131 suhted, samas Kraini hertsogkond 74. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 11.22% = 23 / (131 + 74).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Austria hertsogkond ja Kraini hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
