Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Autine ja Autine linnus
Autine ja Autine linnus on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Cēsis, Enn Tarvel, Henriku Liivimaa kroonika, Jersika vürstiriik, Latgalid, Mõõgavendade ordu, Richard Kleis, Sakala, Ugandi, Vaive vald, Võndlased, Vissevalde, Waridote.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Autine · Albert (Riia piiskop) ja Autine linnus ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Autine ja Cēsis · Autine linnus ja Cēsis ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Autine ja Enn Tarvel · Autine linnus ja Enn Tarvel ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Autine ja Henriku Liivimaa kroonika · Autine linnus ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Autine ja Jersika vürstiriik · Autine linnus ja Jersika vürstiriik ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Autine ja Latgalid · Autine linnus ja Latgalid ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Autine ja Mõõgavendade ordu · Autine linnus ja Mõõgavendade ordu ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Autine ja Richard Kleis · Autine linnus ja Richard Kleis ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Autine ja Sakala · Autine linnus ja Sakala ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Autine ja Ugandi · Autine linnus ja Ugandi ·
Vaive vald
Veismaņi mõisa häärber Vaive vald (läti keeles Vaives pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas.
Autine ja Vaive vald · Autine linnus ja Vaive vald ·
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Autine ja Võndlased · Autine linnus ja Võndlased ·
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Autine ja Vissevalde · Autine linnus ja Vissevalde ·
Waridote
Waridote oli 13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Autine ja Autine linnus ühist
- Millised on sarnasused Autine ja Autine linnus
Võrdlus Autine ja Autine linnus
Autine on 35 suhted, samas Autine linnus 28. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 22.22% = 14 / (35 + 28).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Autine ja Autine linnus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
