Sarnasusi Autine ja Waridote
Autine ja Waridote on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Bertold (Võnnu komtuur), Cēsis, Enn Tarvel, Esimene sõjakäik Ugandisse, Henriku Liivimaa kroonika, Latgalid, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Ordumeister, Richard Kleis, Riia, Russin, Sakala, Talibald, Ugandi.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Autine · Albert (Riia piiskop) ja Waridote ·
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Autine ja Bertold (Võnnu komtuur) · Bertold (Võnnu komtuur) ja Waridote ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Autine ja Cēsis · Cēsis ja Waridote ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Autine ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Waridote ·
Esimene sõjakäik Ugandisse
Esimene sõjakäik Ugandisse oli Liivimaa ristisõja esimene Riiast lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase Eesti alale, tolleaegsesse Ugandisse.
Autine ja Esimene sõjakäik Ugandisse · Esimene sõjakäik Ugandisse ja Waridote ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Autine ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Waridote ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Autine ja Latgalid · Latgalid ja Waridote ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Autine ja Liivlased · Liivlased ja Waridote ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Autine ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Waridote ·
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Autine ja Ordumeister · Ordumeister ja Waridote ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Autine ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Waridote ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Autine ja Riia · Riia ja Waridote ·
Russin
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Autine ja Russin · Russin ja Waridote ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Autine ja Sakala · Sakala ja Waridote ·
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Autine ja Talibald · Talibald ja Waridote ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Autine ja Waridote ühist
- Millised on sarnasused Autine ja Waridote
Võrdlus Autine ja Waridote
Autine on 35 suhted, samas Waridote 17. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 30.77% = 16 / (35 + 17).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Autine ja Waridote. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: