Sarnasusi Autine ja Talibald
Autine ja Talibald on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Bertold (Võnnu komtuur), Cēsis, Enn Tarvel, Esimene sõjakäik Ugandisse, Henriku Liivimaa kroonika, Kristlus, Latgalid, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Ordumeister, Pihkva vürstiriik, Richard Kleis, Russin, Sakala, Ugandi, Waridote.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Autine · Albert (Riia piiskop) ja Talibald ·
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Autine ja Bertold (Võnnu komtuur) · Bertold (Võnnu komtuur) ja Talibald ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Autine ja Cēsis · Cēsis ja Talibald ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Autine ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Talibald ·
Esimene sõjakäik Ugandisse
Esimene sõjakäik Ugandisse oli Liivimaa ristisõja esimene Riiast lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase Eesti alale, tolleaegsesse Ugandisse.
Autine ja Esimene sõjakäik Ugandisse · Esimene sõjakäik Ugandisse ja Talibald ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Autine ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Talibald ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Autine ja Kristlus · Kristlus ja Talibald ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Autine ja Latgalid · Latgalid ja Talibald ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Autine ja Liivlased · Liivlased ja Talibald ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Autine ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Talibald ·
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Autine ja Ordumeister · Ordumeister ja Talibald ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Autine ja Pihkva vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Talibald ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Autine ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Talibald ·
Russin
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Autine ja Russin · Russin ja Talibald ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Autine ja Sakala · Sakala ja Talibald ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Autine ja Ugandi · Talibald ja Ugandi ·
Waridote
Waridote oli 13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Autine ja Talibald ühist
- Millised on sarnasused Autine ja Talibald
Võrdlus Autine ja Talibald
Autine on 35 suhted, samas Talibald 38. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 23.29% = 17 / (35 + 38).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Autine ja Talibald. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: