Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Baieri hertsogkond ja Hollandi krahvkond
Baieri hertsogkond ja Hollandi krahvkond on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Arnulf (Frangi keiser), Švaabimaa hertsogkond, Baieri-Straubing, Burgundia hertsogkond, Frangi riik, Friisimaa provints, Hainaut' krahvkond, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Ida-Frangi riik, Karl Suur, Konrad I (Saksa kuningas), Lääne-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig III Laps, Ludwig Vaga, Madalmaad, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Saksimaa hertsogiriik, Viikingid.
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Arnulf (Frangi keiser) ja Baieri hertsogkond · Arnulf (Frangi keiser) ja Hollandi krahvkond ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond · Švaabimaa hertsogkond ja Hollandi krahvkond ·
Baieri-Straubing
Baieri-Straubingi hajali maad, 1353–1432 Baieri-Straubingi-Hollandi hertsogite vapp Baieri-Straubing tähistab Baieri Wittelsbachi dünastia hajali territoriaalset pärandit, mida valitsesid aastatel 1353–1432 Baieri-Straubingi sõltumatud hertsogid; nende markide kaart ja Saksa-Rooma riigi kontuur näitavad ilmekalt maade killustatust, kus ei rakendatud esmasünniõigust.
Baieri hertsogkond ja Baieri-Straubing · Baieri-Straubing ja Hollandi krahvkond ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Baieri hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Hollandi krahvkond ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Frangi riik · Frangi riik ja Hollandi krahvkond ·
Friisimaa provints
Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Baieri hertsogkond ja Friisimaa provints · Friisimaa provints ja Hollandi krahvkond ·
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Baieri hertsogkond ja Hainaut' krahvkond · Hainaut' krahvkond ja Hollandi krahvkond ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Hõimuhertsogkonnad ja Hollandi krahvkond ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Baieri hertsogkond ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Hollandi krahvkond ·
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Baieri hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Hollandi krahvkond ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Hollandi krahvkond ja Ida-Frangi riik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Baieri hertsogkond ja Karl Suur · Hollandi krahvkond ja Karl Suur ·
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Baieri hertsogkond ja Konrad I (Saksa kuningas) · Hollandi krahvkond ja Konrad I (Saksa kuningas) ·
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Baieri hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Hollandi krahvkond ja Lääne-Frangi riik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Baieri hertsogkond ja Lothar I (Frangi keiser) · Hollandi krahvkond ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Baieri hertsogkond ja Ludwig III Laps · Hollandi krahvkond ja Ludwig III Laps ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Baieri hertsogkond ja Ludwig Vaga · Hollandi krahvkond ja Ludwig Vaga ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Baieri hertsogkond ja Madalmaad · Hollandi krahvkond ja Madalmaad ·
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Baieri hertsogkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Hollandi krahvkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Baieri hertsogkond ja Saksa kuningas · Hollandi krahvkond ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Hollandi krahvkond ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Hollandi krahvkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Baieri hertsogkond ja Viikingid · Hollandi krahvkond ja Viikingid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baieri hertsogkond ja Hollandi krahvkond ühist
- Millised on sarnasused Baieri hertsogkond ja Hollandi krahvkond
Võrdlus Baieri hertsogkond ja Hollandi krahvkond
Baieri hertsogkond on 155 suhted, samas Hollandi krahvkond 104. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 8.88% = 23 / (155 + 104).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baieri hertsogkond ja Hollandi krahvkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
