Sarnasusi Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik
Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Berliin, Brandenburgi mark, Frankfurt Oderi ääres, Friedrich I (Preisimaa), Habsburgid, Hannoveri dünastia, Hohenzollernid, Ida-Preisimaa, Kaliningrad, Magdeburg, Moskva tsaaririik, Odra, Personaalunioon, Pommeri, Portugal, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Riigitaaler, Rzeczpospolita, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürstiriik, Sileesia, Szczecin, Teine Põhjasõda, Warmia.
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Brandenburg-Preisimaa · Berliin ja Preisi kuningriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburg-Preisimaa ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Preisi kuningriik ·
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Brandenburg-Preisimaa ja Frankfurt Oderi ääres · Frankfurt Oderi ääres ja Preisi kuningriik ·
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Brandenburg-Preisimaa ja Friedrich I (Preisimaa) · Friedrich I (Preisimaa) ja Preisi kuningriik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Brandenburg-Preisimaa ja Habsburgid · Habsburgid ja Preisi kuningriik ·
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Brandenburg-Preisimaa ja Hannoveri dünastia · Hannoveri dünastia ja Preisi kuningriik ·
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Brandenburg-Preisimaa ja Hohenzollernid · Hohenzollernid ja Preisi kuningriik ·
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Brandenburg-Preisimaa ja Ida-Preisimaa · Ida-Preisimaa ja Preisi kuningriik ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Brandenburg-Preisimaa ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Preisi kuningriik ·
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Brandenburg-Preisimaa ja Magdeburg · Magdeburg ja Preisi kuningriik ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Brandenburg-Preisimaa ja Moskva tsaaririik · Moskva tsaaririik ja Preisi kuningriik ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Brandenburg-Preisimaa ja Odra · Odra ja Preisi kuningriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Brandenburg-Preisimaa ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Preisi kuningriik ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Brandenburg-Preisimaa ja Pommeri · Pommeri ja Preisi kuningriik ·
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Brandenburg-Preisimaa ja Portugal · Portugal ja Preisi kuningriik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisi kuningriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa · Preisi kuningriik ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik ·
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Brandenburg-Preisimaa ja Riigitaaler · Preisi kuningriik ja Riigitaaler ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Brandenburg-Preisimaa ja Rzeczpospolita · Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Brandenburg-Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser · Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brandenburg-Preisimaa ja Saksa-Rooma riik · Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Brandenburg-Preisimaa ja Saksimaa kuurvürstiriik · Preisi kuningriik ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Brandenburg-Preisimaa ja Sileesia · Preisi kuningriik ja Sileesia ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Brandenburg-Preisimaa ja Szczecin · Preisi kuningriik ja Szczecin ·
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Brandenburg-Preisimaa ja Teine Põhjasõda · Preisi kuningriik ja Teine Põhjasõda ·
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Brandenburg-Preisimaa ja Warmia · Preisi kuningriik ja Warmia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik
Võrdlus Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik
Brandenburg-Preisimaa on 133 suhted, samas Preisi kuningriik 186. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 8.46% = 27 / (133 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: