Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik

Brandenburg-Preisimaa vs. Preisimaa hertsogiriik

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701. Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Albrecht Friedrich

Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.

Albrecht Friedrich ja Brandenburg-Preisimaa · Albrecht Friedrich ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Albrecht von Hohenzollern ja Brandenburg-Preisimaa · Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Baltiisk

Baltiisk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis.

Baltiisk ja Brandenburg-Preisimaa · Baltiisk ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Brandenburg-Preisimaa ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Friedrich I (Preisimaa)

Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.

Brandenburg-Preisimaa ja Friedrich I (Preisimaa) · Friedrich I (Preisimaa) ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)

Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.

Brandenburg-Preisimaa ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst) · Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst) ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Georg Wilhelm (Brandenburg)

Georg Wilhelmi portree, Mathias Czwiczek, u. 1635 Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619.

Brandenburg-Preisimaa ja Georg Wilhelm (Brandenburg) · Georg Wilhelm (Brandenburg) ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Brandenburg-Preisimaa ja Gustav II Adolf · Gustav II Adolf ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Brandenburg-Preisimaa ja Ida-Preisimaa · Ida-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Joachim Friedrich (Brandenburg)

Joachim Friedrich, Brandenburgi kuurvürst: Johann Bussemacheri tehtud portree Joachim Friedrich (27. jaanuar 1546 – 18. juuli 1608) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi kuurvürst 1598.

Brandenburg-Preisimaa ja Joachim Friedrich (Brandenburg) · Joachim Friedrich (Brandenburg) ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Johann Sigismund (Brandenburg)

Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst.

Brandenburg-Preisimaa ja Johann Sigismund (Brandenburg) · Johann Sigismund (Brandenburg) ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Brandenburg-Preisimaa ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.

Brandenburg-Preisimaa ja Kalvinism · Kalvinism ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuninglik Preisimaa

Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.

Brandenburg-Preisimaa ja Kuninglik Preisimaa · Kuninglik Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Brandenburg-Preisimaa ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Brandenburg-Preisimaa ja Läänemeri · Läänemeri ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Brandenburg-Preisimaa ja Luterlus · Luterlus ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Brandenburg-Preisimaa ja Põhjasõda · Põhjasõda ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Brandenburg-Preisimaa ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Brandenburg-Preisimaa ja Pommeri · Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Pommeri hertsogkond

Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).

Brandenburg-Preisimaa ja Pommeri hertsogkond · Pommeri hertsogkond ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa · Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa hertsog · Preisimaa hertsog ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Brandenburg-Preisimaa ja Reformatsioon · Preisimaa hertsogiriik ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.

Brandenburg-Preisimaa ja Rootsi Pommeri · Preisimaa hertsogiriik ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Brandenburg-Preisimaa ja Rzeczpospolita · Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Brandenburg-Preisimaa ja Saksa ordu · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Brandenburg-Preisimaa ja Saksa-Rooma riik · Preisimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Suveräänsus

Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkus­ast­mega.

Brandenburg-Preisimaa ja Suveräänsus · Preisimaa hertsogiriik ja Suveräänsus · Näe rohkem »

Szczecin

Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Brandenburg-Preisimaa ja Szczecin · Preisimaa hertsogiriik ja Szczecin · Näe rohkem »

Teine Põhjasõda

Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.

Brandenburg-Preisimaa ja Teine Põhjasõda · Preisimaa hertsogiriik ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »

Vestfaali rahu

Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.

Brandenburg-Preisimaa ja Vestfaali rahu · Preisimaa hertsogiriik ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »