Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik on 43 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Araablased, Balkani poolsaar, Basileios II, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Doonau, Durrës, Edirne, Egeuse meri, Glagoolitsa, Horvaadid, Justinianus II, Kasaarid, Katoliiklus, Kaukaasia, Keskaeg, Khaan, Kiievi-Vene, Kirillitsa, Konstantinoopol, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstantinos V, Kristlus, Michael III, Must meri, Paavst, Petšeneegid, Polovetsid, Ristimine, ..., Romanos I, Rooma, Rooma keisririik, Serblased, Slaavlased, Svjatoslav I, Teine Bulgaaria tsaaririik, Thessaloníki, Traakia, Tsaar, Ungari kuningriik, Ungarlased, Usund. Laienda indeks (13 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsants · Aadria meri ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Bütsants · Araablased ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Bütsants ja Balkani poolsaar · Balkani poolsaar ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Bütsants ja Basileios II · Basileios II ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsants ja Doonau · Doonau ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Bütsants ja Durrës · Durrës ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Edirne
Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.
Bütsants ja Edirne · Edirne ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Bütsants ja Egeuse meri · Egeuse meri ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Bütsants ja Glagoolitsa · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Glagoolitsa ·
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Bütsants ja Horvaadid · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Horvaadid ·
Justinianus II
Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.
Bütsants ja Justinianus II · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Justinianus II ·
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Bütsants ja Kasaarid · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kasaarid ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Bütsants ja Katoliiklus · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Katoliiklus ·
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Bütsants ja Kaukaasia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kaukaasia ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Bütsants ja Keskaeg · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Keskaeg ·
Khaan
Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.
Bütsants ja Khaan · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Khaan ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Bütsants ja Kiievi-Vene · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kiievi-Vene ·
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Bütsants ja Kirillitsa · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kirillitsa ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsants ja Konstantinoopol · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinoopol ·
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Bütsants ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh ·
Konstantinos V
Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.
Bütsants ja Konstantinos V · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinos V ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bütsants ja Kristlus · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kristlus ·
Michael III
Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.
Bütsants ja Michael III · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Michael III ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Bütsants ja Must meri · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Must meri ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsants ja Paavst · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Paavst ·
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Bütsants ja Petšeneegid · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Petšeneegid ·
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Bütsants ja Polovetsid · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Polovetsid ·
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Bütsants ja Ristimine · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ristimine ·
Romanos I
Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.
Bütsants ja Romanos I · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Romanos I ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsants ja Rooma · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rooma ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Bütsants ja Rooma keisririik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rooma keisririik ·
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Bütsants ja Serblased · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Serblased ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Bütsants ja Slaavlased · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Slaavlased ·
Svjatoslav I
Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.
Bütsants ja Svjatoslav I · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Svjatoslav I ·
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Bütsants ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Teine Bulgaaria tsaaririik ·
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Thessaloníki · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Thessaloníki ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Bütsants ja Traakia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Traakia ·
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Bütsants ja Tsaar · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Tsaar ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Bütsants ja Ungari kuningriik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ungari kuningriik ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Bütsants ja Ungarlased · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ungarlased ·
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Võrdlus Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Bütsants on 482 suhted, samas Esimene Bulgaaria tsaaririik 126. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 7.07% = 43 / (482 + 126).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
