Sarnasusi Divesinik ja Metaan
Divesinik ja Metaan on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Gaas, Kütus, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Maagaas, Molaarmass, Molekul, Normaaltingimused, Oksüdatsioon, Põlemine, Pikomeeter, Rõhk, Süsihappegaas, Süsivesinikud, Sulamistemperatuur, Tihedus, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Divesinik · Aatom ja Metaan ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Divesinik ja Gaas · Gaas ja Metaan ·
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Divesinik ja Kütus · Kütus ja Metaan ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Divesinik ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Metaan ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Divesinik ja Keemistemperatuur · Keemistemperatuur ja Metaan ·
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Divesinik ja Maagaas · Maagaas ja Metaan ·
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Divesinik ja Molaarmass · Metaan ja Molaarmass ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Divesinik ja Molekul · Metaan ja Molekul ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Divesinik ja Normaaltingimused · Metaan ja Normaaltingimused ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Divesinik ja Oksüdatsioon · Metaan ja Oksüdatsioon ·
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Divesinik ja Põlemine · Metaan ja Põlemine ·
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Divesinik ja Pikomeeter · Metaan ja Pikomeeter ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Divesinik ja Rõhk · Metaan ja Rõhk ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Divesinik ja Süsihappegaas · Metaan ja Süsihappegaas ·
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Divesinik ja Süsivesinikud · Metaan ja Süsivesinikud ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Divesinik ja Sulamistemperatuur · Metaan ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Divesinik ja Tihedus · Metaan ja Tihedus ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Divesinik ja Vesi · Metaan ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Divesinik ja Metaan ühist
- Millised on sarnasused Divesinik ja Metaan
Võrdlus Divesinik ja Metaan
Divesinik on 74 suhted, samas Metaan 94. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 11.31% = 19 / (74 + 94).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Divesinik ja Metaan. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: