Sarnasusi Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Brigaad, Eesti Omavalitsus, Elmar Lang, Emil Rehfeldt, Franz Augsberger, Hanno Ojalo, Hauptsturmführer, Henn-Ants Kurg, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalavägi, Juhan Tuuling, Kraków, Leegion, Obersturmbannführer, Obersturmführer, Partisan, Pataljon, Paul Vent, Poola, Reichsarbeitsdienst, Relva-SS, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa Riik, Sturmbannführer, Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Untersturmführer, Wehrmacht, 20. eesti diviis, ..., 24. jaanuar. Laienda indeks (1 rohkem) »
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Brigaad ja Eesti SS-leegion · Brigaad ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad ·
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Eesti Omavalitsus ja Eesti SS-leegion · Eesti Omavalitsus ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad ·
Elmar Lang
Elmar Lang (13. veebruar 1906 – 11. märts 1944 Vepsküla) oli Eesti sõjaväelane (leitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Hauptsturmführer) Teises maailmasõjas.
Eesti SS-leegion ja Elmar Lang · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Elmar Lang ·
Emil Rehfeldt
Emil Rehfeldt (5. juuni 1907 Jädickendorf – 3. jaanuar 1975 Hannover) oli Saksa sõjaväelane.
Eesti SS-leegion ja Emil Rehfeldt · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Emil Rehfeldt ·
Franz Augsberger
Franz Xaver Josef Maria Augsberger (10. oktoober 1905 Viin, Austria – 19. märts 1945 Neustadt, Sileesia (tänapäeval Prudnik, Poola)) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa SS-Brigadeführer, (kindralmajor), kes oli Eesti SS-leegioni, 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi ja 20. Relvagrenaderide SS-diviisi komandör.
Eesti SS-leegion ja Franz Augsberger · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Franz Augsberger ·
Hanno Ojalo
Hanno Ojalo raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on sõjaajalooalaste raamatute autor ja kirjastaja.
Eesti SS-leegion ja Hanno Ojalo · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Hanno Ojalo ·
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Eesti SS-leegion ja Hauptsturmführer · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Hauptsturmführer ·
Henn-Ants Kurg
Henn-Ants Kurg (kuni 1935. aastani Hans Kurg) (17. oktoober 1898 Tallinn – 28. detsember 1943 Tallinna sõjaväehaigla) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.
Eesti SS-leegion ja Henn-Ants Kurg · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Henn-Ants Kurg ·
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Eesti SS-leegion ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Eesti SS-leegion ja Jalavägi · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Jalavägi ·
Juhan Tuuling
Juhan Tuuling (kuni 23. detsembrini 1938 Johannes Tuling, 12. aprill 1897 Kuressaare – 23. oktoober 1946 Kopenhaagen, Taani kuningriik) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja Saksa sõjaväelane (SS-Standartenführer) Teises maailmasõjas.
Eesti SS-leegion ja Juhan Tuuling · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Juhan Tuuling ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Eesti SS-leegion ja Kraków · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Kraków ·
Leegion
Vana-Rooma armee sümboolika Leegion (ladina keeles tähendab legere väljavalimist) oli Vana-Rooma armee üksus.
Eesti SS-leegion ja Leegion · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Leegion ·
Obersturmbannführer
Obersturmbannführer ehk SS-Obersturmbannführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kolonelleitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberstleutnant'ile.
Eesti SS-leegion ja Obersturmbannführer · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Obersturmbannführer ·
Obersturmführer
Obersturmführer ehk SS-Obersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes leitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberleutnant'ile.
Eesti SS-leegion ja Obersturmführer · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Obersturmführer ·
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Eesti SS-leegion ja Partisan · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Partisan ·
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Eesti SS-leegion ja Pataljon · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Pataljon ·
Paul Vent
Paul Vent VR II/3 (11. veebruar 1900 Ahja vald – november 1944 Lõuna-Eesti) oli Eesti (major) ja Saksa sõjaväelane (kolonelleitnant, Obersturmbannführer).
Eesti SS-leegion ja Paul Vent · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Paul Vent ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti SS-leegion ja Poola · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Poola ·
Reichsarbeitsdienst
RAD-i lipp RAD-i lipp (naissektsioonid) Reichsarbeitsdienst (RAD, 'riigi tööteenistus') oli ühendus, milles pidi pooleaastase riigitööteenistuse läbima iga Saksa noor enne sõjaväkke astumist.
Eesti SS-leegion ja Reichsarbeitsdienst · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Reichsarbeitsdienst ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Eesti SS-leegion ja Relva-SS · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Relva-SS ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Eesti SS-leegion ja Saksa keel · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Saksa keel ·
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Eesti SS-leegion ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) ·
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Eesti SS-leegion ja Saksa Riik · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Saksa Riik ·
Sturmbannführer
pisi Sturmbannführer ehk SS-Sturmbannführer (lühendatult Stubaf) oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes majori auastmele, Wehrmachtis Major'ile.
Eesti SS-leegion ja Sturmbannführer · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Sturmbannführer ·
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Eesti SS-leegion ja Suursaksa Riik · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Suursaksa Riik ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti SS-leegion ja Teine maailmasõda · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Teine maailmasõda ·
Untersturmführer
Untersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s alates 1934.
Eesti SS-leegion ja Untersturmführer · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Untersturmführer ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti SS-leegion ja Wehrmacht · Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja Wehrmacht ·
20. eesti diviis
20.
20. eesti diviis ja Eesti SS-leegion · 20. eesti diviis ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad ·
24. jaanuar
24.
24. jaanuar ja Eesti SS-leegion · 24. jaanuar ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad ühist
- Millised on sarnasused Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Võrdlus Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-leegion on 89 suhted, samas Eesti SS-vabatahtlike brigaad 99. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 16.49% = 31 / (89 + 99).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti SS-leegion ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: