Eesti SS-leegion ja Relva-SS

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Eesti SS-leegion ja Relva-SS

Eesti SS-leegion vs. Relva-SS

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus. Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Diviis

Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.

Diviis ja Eesti SS-leegion · Diviis ja Relva-SS · Näe rohkem »

Hauptsturmführer

''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.

Eesti SS-leegion ja Hauptsturmführer · Hauptsturmführer ja Relva-SS · Näe rohkem »

Idapataljonid

Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.

Eesti SS-leegion ja Idapataljonid · Idapataljonid ja Relva-SS · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Eesti SS-leegion ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Relva-SS · Näe rohkem »

Kaitsepataljonid

Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.

Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid · Kaitsepataljonid ja Relva-SS · Näe rohkem »

Karl-Siegmund Litzmann

Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (1. august 1893 Minden, Vestfaal – 23. august 1945 Dampi mõis, Rendsburg-Eckernförde, Schleswig-Holstein) oli Teises maailmasõjas Saksamaa okupeeritud Ida-alade (''Ostland'') Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland) asukohaga Tallinnas.

Eesti SS-leegion ja Karl-Siegmund Litzmann · Karl-Siegmund Litzmann ja Relva-SS · Näe rohkem »

Obergruppenführer

Obergruppenführer (SS-Obergruppenführer või SA-Obergruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.

Eesti SS-leegion ja Obergruppenführer · Obergruppenführer ja Relva-SS · Näe rohkem »

Obersturmbannführer

Obersturmbannführer ehk SS-Obersturmbannführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kolonelleitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberstleutnant'ile.

Eesti SS-leegion ja Obersturmbannführer · Obersturmbannführer ja Relva-SS · Näe rohkem »

Obersturmführer

Obersturmführer ehk SS-Obersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes leitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberleutnant'ile.

Eesti SS-leegion ja Obersturmführer · Obersturmführer ja Relva-SS · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Eesti SS-leegion ja Saksa keel · Relva-SS ja Saksa keel · Näe rohkem »

SS

(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.

Eesti SS-leegion ja SS · Relva-SS ja SS · Näe rohkem »

Sturmabteilung

Sturmabteilung (rünnakrühm, lühend SA) oli 1921.

Eesti SS-leegion ja Sturmabteilung · Relva-SS ja Sturmabteilung · Näe rohkem »

Sturmbannführer

pisi Sturmbannführer ehk SS-Sturmbannführer (lühendatult Stubaf) oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes majori auastmele, Wehrmachtis Major'ile.

Eesti SS-leegion ja Sturmbannführer · Relva-SS ja Sturmbannführer · Näe rohkem »

Suursaksa Riik

Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.

Eesti SS-leegion ja Suursaksa Riik · Relva-SS ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Eesti SS-leegion ja Teine maailmasõda · Relva-SS ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Untersturmführer

Untersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s alates 1934.

Eesti SS-leegion ja Untersturmführer · Relva-SS ja Untersturmführer · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Eesti SS-leegion ja Wehrmacht · Relva-SS ja Wehrmacht · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

20. eesti diviis ja Eesti SS-leegion · 20. eesti diviis ja Relva-SS · Näe rohkem »

5. SS-Soomusdiviis "Wiking"

5.

5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Eesti SS-leegion · 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja Relva-SS · Näe rohkem »