Sarnasusi Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid
Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Allohvitser, Jalavägi, Kaitsepataljonid, Kompanii, Omakaitse, Partisan, Pataljon, Politseipataljon Ostland, Poola, Relva-SS, Saksa keel, SS, Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Wehrmacht, 33. Kaitsepataljon, 36. Kaitsepataljon.
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Allohvitser ja Eesti SS-leegion · Allohvitser ja Kaitsepataljonid ·
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Eesti SS-leegion ja Jalavägi · Jalavägi ja Kaitsepataljonid ·
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid · Kaitsepataljonid ja Kaitsepataljonid ·
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Eesti SS-leegion ja Kompanii · Kaitsepataljonid ja Kompanii ·
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Eesti SS-leegion ja Omakaitse · Kaitsepataljonid ja Omakaitse ·
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Eesti SS-leegion ja Partisan · Kaitsepataljonid ja Partisan ·
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Eesti SS-leegion ja Pataljon · Kaitsepataljonid ja Pataljon ·
Politseipataljon Ostland
Politseipataljon Ostland (saksa keeles Polizei Front-Bataillon Ostland) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal moodustatud väeüksus.
Eesti SS-leegion ja Politseipataljon Ostland · Kaitsepataljonid ja Politseipataljon Ostland ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti SS-leegion ja Poola · Kaitsepataljonid ja Poola ·
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Eesti SS-leegion ja Relva-SS · Kaitsepataljonid ja Relva-SS ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Eesti SS-leegion ja Saksa keel · Kaitsepataljonid ja Saksa keel ·
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Eesti SS-leegion ja SS · Kaitsepataljonid ja SS ·
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Eesti SS-leegion ja Suursaksa Riik · Kaitsepataljonid ja Suursaksa Riik ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Eesti SS-leegion ja Teine maailmasõda · Kaitsepataljonid ja Teine maailmasõda ·
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Eesti SS-leegion ja Wehrmacht · Kaitsepataljonid ja Wehrmacht ·
33. Kaitsepataljon
33.
33. Kaitsepataljon ja Eesti SS-leegion · 33. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid ·
36. Kaitsepataljon
36.
36. Kaitsepataljon ja Eesti SS-leegion · 36. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid ühist
- Millised on sarnasused Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid
Võrdlus Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid
Eesti SS-leegion on 89 suhted, samas Kaitsepataljonid 92. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 9.39% = 17 / (89 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti SS-leegion ja Kaitsepataljonid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: