Sarnasusi Eesti ajalugu ja Eesti rauaaeg
Eesti ajalugu ja Eesti rauaaeg on 72 ühist asja (Unioonpeedia): Ago Pajur, Ain Mäesalu, Aivar Kriiska, Alempois, Andres Tvauri, Anti Selart, Asva linnusasula, Eesti esiajalugu, Eesti keskaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti viikingiaeg, Eestlased, Harilik lina, Ingvar, Järvamaa, Jogentagana, Keskmine rauaaeg, Kivikirstkalme, Kuralased, Kuramaa, Laevmatus, Latgalid, Lääne-Eesti saarestik, Läänemaa, Läänemeri, Läti Henrik, Liivlased, Linnus, Mõhu, Narva jõgi, ..., Noorem rauaaeg, Norra, Nurmekund, Paide, Peipsi järv, Pihkva, Pihkva järv, Revala, Rooma keisririik, Rooma rauaaeg, Rootsi, Ruhnu, Saaremaa, Sakala, Salme laevmatused, Seisus, Skandinaavia, Soome, Soontagana, Sugukond, Taani, Tacitus, Tallinn, Tarandkalme, Tartumaa, Tõnu-Andrus Tannberg, Ugandi, Vaiga, Valter Lang, Vanem, Vanem rauaaeg, Võrumaa, Viikingid, Virumaa, 1. aastatuhat, 1. sajand, 13. sajand, 13. sajand Eestis, 4. sajand, 6. sajand, 7. sajand, 8. sajand. Laienda indeks (42 rohkem) »
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Ago Pajur ja Eesti ajalugu · Ago Pajur ja Eesti rauaaeg ·
Ain Mäesalu
Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Ain Mäesalu ja Eesti ajalugu · Ain Mäesalu ja Eesti rauaaeg ·
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Aivar Kriiska ja Eesti ajalugu · Aivar Kriiska ja Eesti rauaaeg ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Eesti ajalugu · Alempois ja Eesti rauaaeg ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Eesti ajalugu · Andres Tvauri ja Eesti rauaaeg ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti ajalugu · Anti Selart ja Eesti rauaaeg ·
Asva linnusasula
Siseõu Linnuse vall Asva linnusasula avastati 1930.
Asva linnusasula ja Eesti ajalugu · Asva linnusasula ja Eesti rauaaeg ·
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Eesti ajalugu ja Eesti esiajalugu · Eesti esiajalugu ja Eesti rauaaeg ·
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Eesti ajalugu ja Eesti keskaeg · Eesti keskaeg ja Eesti rauaaeg ·
Eesti pronksiaeg
Kaali kindlustatud asula rauasulatuskoht, kus on leitud 8.–6. sajandisse eKr dateeritud leide Eesti pronksiaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 1800–500 eKr.
Eesti ajalugu ja Eesti pronksiaeg · Eesti pronksiaeg ja Eesti rauaaeg ·
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Eesti ajalugu ja Eesti viikingiaeg · Eesti rauaaeg ja Eesti viikingiaeg ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti ajalugu ja Eestlased · Eesti rauaaeg ja Eestlased ·
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Eesti ajalugu ja Harilik lina · Eesti rauaaeg ja Harilik lina ·
Ingvar
Ingvar või Yngvar Harra (Halljuuks) (surnud 7. sajandil) oli Östeni poeg, poolmüütiline Rootsi kuningas, kes taastas Rootsi troonil Yngligrid pärast seda, kui rootslased olid tõstnud mässu Sölvi vastu.
Eesti ajalugu ja Ingvar · Eesti rauaaeg ja Ingvar ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti ajalugu ja Järvamaa · Eesti rauaaeg ja Järvamaa ·
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Eesti ajalugu ja Jogentagana · Eesti rauaaeg ja Jogentagana ·
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Eesti ajalugu ja Keskmine rauaaeg · Eesti rauaaeg ja Keskmine rauaaeg ·
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Eesti ajalugu ja Kivikirstkalme · Eesti rauaaeg ja Kivikirstkalme ·
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Eesti ajalugu ja Kuralased · Eesti rauaaeg ja Kuralased ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Eesti ajalugu ja Kuramaa · Eesti rauaaeg ja Kuramaa ·
Laevmatus
Gokstadi laeva väljakaevamine 1880. aastal Laevmatus on matus, mille korral surnukeha ja hauapanused on maetud koos laeva või paadiga.
Eesti ajalugu ja Laevmatus · Eesti rauaaeg ja Laevmatus ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Latgalid · Eesti rauaaeg ja Latgalid ·
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Eesti ajalugu ja Lääne-Eesti saarestik · Eesti rauaaeg ja Lääne-Eesti saarestik ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti ajalugu ja Läänemaa · Eesti rauaaeg ja Läänemaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ajalugu ja Läänemeri · Eesti rauaaeg ja Läänemeri ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Eesti ajalugu ja Läti Henrik · Eesti rauaaeg ja Läti Henrik ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ajalugu ja Liivlased · Eesti rauaaeg ja Liivlased ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Eesti ajalugu ja Linnus · Eesti rauaaeg ja Linnus ·
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Mõhu · Eesti rauaaeg ja Mõhu ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Eesti ajalugu ja Narva jõgi · Eesti rauaaeg ja Narva jõgi ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Eesti ajalugu ja Noorem rauaaeg · Eesti rauaaeg ja Noorem rauaaeg ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Eesti ajalugu ja Norra · Eesti rauaaeg ja Norra ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Eesti ajalugu ja Nurmekund · Eesti rauaaeg ja Nurmekund ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Eesti ajalugu ja Paide · Eesti rauaaeg ja Paide ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Eesti ajalugu ja Peipsi järv · Eesti rauaaeg ja Peipsi järv ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Eesti ajalugu ja Pihkva · Eesti rauaaeg ja Pihkva ·
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Eesti ajalugu ja Pihkva järv · Eesti rauaaeg ja Pihkva järv ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti ajalugu ja Revala · Eesti rauaaeg ja Revala ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Eesti ajalugu ja Rooma keisririik · Eesti rauaaeg ja Rooma keisririik ·
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Eesti ajalugu ja Rooma rauaaeg · Eesti rauaaeg ja Rooma rauaaeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ajalugu ja Rootsi · Eesti rauaaeg ja Rootsi ·
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Eesti ajalugu ja Ruhnu · Eesti rauaaeg ja Ruhnu ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti ajalugu ja Saaremaa · Eesti rauaaeg ja Saaremaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ajalugu ja Sakala · Eesti rauaaeg ja Sakala ·
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Eesti ajalugu ja Salme laevmatused · Eesti rauaaeg ja Salme laevmatused ·
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Eesti ajalugu ja Seisus · Eesti rauaaeg ja Seisus ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti ajalugu ja Skandinaavia · Eesti rauaaeg ja Skandinaavia ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti ajalugu ja Soome · Eesti rauaaeg ja Soome ·
Soontagana
Soontagana on 13. sajandi allikates (kujul Sontagana, Sontackele) mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas.
Eesti ajalugu ja Soontagana · Eesti rauaaeg ja Soontagana ·
Sugukond
Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.
Eesti ajalugu ja Sugukond · Eesti rauaaeg ja Sugukond ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ajalugu ja Taani · Eesti rauaaeg ja Taani ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Eesti ajalugu ja Tacitus · Eesti rauaaeg ja Tacitus ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ajalugu ja Tallinn · Eesti rauaaeg ja Tallinn ·
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Eesti ajalugu ja Tarandkalme · Eesti rauaaeg ja Tarandkalme ·
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Eesti ajalugu ja Tartumaa · Eesti rauaaeg ja Tartumaa ·
Tõnu-Andrus Tannberg
Tõnu-Andrus Tannberg (sündinud 22. septembril 1961 Rakveres) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).
Eesti ajalugu ja Tõnu-Andrus Tannberg · Eesti rauaaeg ja Tõnu-Andrus Tannberg ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ajalugu ja Ugandi · Eesti rauaaeg ja Ugandi ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti ajalugu ja Vaiga · Eesti rauaaeg ja Vaiga ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti ajalugu ja Valter Lang · Eesti rauaaeg ja Valter Lang ·
Vanem
Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
Eesti ajalugu ja Vanem · Eesti rauaaeg ja Vanem ·
Vanem rauaaeg
Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.
Eesti ajalugu ja Vanem rauaaeg · Eesti rauaaeg ja Vanem rauaaeg ·
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Eesti ajalugu ja Võrumaa · Eesti rauaaeg ja Võrumaa ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Eesti ajalugu ja Viikingid · Eesti rauaaeg ja Viikingid ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti ajalugu ja Virumaa · Eesti rauaaeg ja Virumaa ·
1. aastatuhat
1.
1. aastatuhat ja Eesti ajalugu · 1. aastatuhat ja Eesti rauaaeg ·
1. sajand
1.
1. sajand ja Eesti ajalugu · 1. sajand ja Eesti rauaaeg ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Eesti ajalugu · 13. sajand ja Eesti rauaaeg ·
13. sajand Eestis
13.
13. sajand Eestis ja Eesti ajalugu · 13. sajand Eestis ja Eesti rauaaeg ·
4. sajand
4.
4. sajand ja Eesti ajalugu · 4. sajand ja Eesti rauaaeg ·
6. sajand
6.
6. sajand ja Eesti ajalugu · 6. sajand ja Eesti rauaaeg ·
7. sajand
7.
7. sajand ja Eesti ajalugu · 7. sajand ja Eesti rauaaeg ·
8. sajand
8.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ajalugu ja Eesti rauaaeg ühist
- Millised on sarnasused Eesti ajalugu ja Eesti rauaaeg
Võrdlus Eesti ajalugu ja Eesti rauaaeg
Eesti ajalugu on 1074 suhted, samas Eesti rauaaeg 261. Kuna neil ühist 72, Jaccard indeks on 5.39% = 72 / (1074 + 261).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ajalugu ja Eesti rauaaeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: