Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Hardeknud I
Eesti esiajalugu ja Hardeknud I on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Gesta Danorum, Heimskringla, Norra, Olav Tryggvason, Ruunikivi, Saxo Grammaticus, Skandinaavia, Taani, Taani kuningas.
Gesta Danorum
"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.
Eesti esiajalugu ja Gesta Danorum · Gesta Danorum ja Hardeknud I ·
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Eesti esiajalugu ja Heimskringla · Hardeknud I ja Heimskringla ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Eesti esiajalugu ja Norra · Hardeknud I ja Norra ·
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Eesti esiajalugu ja Olav Tryggvason · Hardeknud I ja Olav Tryggvason ·
Ruunikivi
Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.
Eesti esiajalugu ja Ruunikivi · Hardeknud I ja Ruunikivi ·
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Eesti esiajalugu ja Saxo Grammaticus · Hardeknud I ja Saxo Grammaticus ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti esiajalugu ja Skandinaavia · Hardeknud I ja Skandinaavia ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti esiajalugu ja Taani · Hardeknud I ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti esiajalugu ja Taani kuningas · Hardeknud I ja Taani kuningas ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Hardeknud I ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Hardeknud I
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Hardeknud I
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Hardeknud I 23. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 1.14% = 9 / (767 + 23).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Hardeknud I. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: