Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur
Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur on 48 ühist asja (Unioonpeedia): Ahing, Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Arheoloogia, Arheoloogiline kultuur, Asula, Avita, Baltimaad, Eestlased, Euroopa, Europiidne rass, Harpuun, Haug, Hülgepüük, Hülglased, Indoeuroopa keeled, Jahindus, Kalapüük, Kalevi Wiik, Karjala, Kirves, Kiviaeg, Kobras, Koduloom, Koer, Kunda Lammasmägi, Kvarts, Leedu, Mesoliitikum, Naaskel, ..., Nool, Paul Ariste, Pärnu jõgi, Püstkoda, Põder, Peipsi järv, Poola, Pulli asula, Ränikivi, Sarved, Sindi-Lodja asulakohad, Soome, Soome-ugri keeled, Talb, Tallinn, Tartu, Valgevene, Venemaa. Laienda indeks (18 rohkem) »
Ahing
Ahing (ka västar, västraraud, kalaraud, piht) on puuvarrest ja kiskudega piidest kalapüügivahendEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Ahing ja Eesti esiajalugu · Ahing ja Kunda kultuur ·
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Aivar Kriiska ja Eesti esiajalugu · Aivar Kriiska ja Kunda kultuur ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Eesti esiajalugu · Andres Tvauri ja Kunda kultuur ·
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Arheoloogia ja Eesti esiajalugu · Arheoloogia ja Kunda kultuur ·
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Arheoloogiline kultuur ja Eesti esiajalugu · Arheoloogiline kultuur ja Kunda kultuur ·
Asula
Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.
Asula ja Eesti esiajalugu · Asula ja Kunda kultuur ·
Avita
Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.
Avita ja Eesti esiajalugu · Avita ja Kunda kultuur ·
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Baltimaad ja Eesti esiajalugu · Baltimaad ja Kunda kultuur ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti esiajalugu ja Eestlased · Eestlased ja Kunda kultuur ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Eesti esiajalugu ja Euroopa · Euroopa ja Kunda kultuur ·
Europiidne rass
Europiidne rass ehk europiidid (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles Caucasian, ka Caucasoid, "kaukaasia rass") on vananenud termin, mida on ajalooliselt kasutatud viitamaks heleda nahavärviga inimestele.
Eesti esiajalugu ja Europiidne rass · Europiidne rass ja Kunda kultuur ·
Harpuun
Harpuun ''Unaaq'' (inuittide harpuun)) Moodne vaalaküttimisharpuun Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi.
Eesti esiajalugu ja Harpuun · Harpuun ja Kunda kultuur ·
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Eesti esiajalugu ja Haug · Haug ja Kunda kultuur ·
Hülgepüük
Inuitid hülgejahil Hülgepüük (ka hülgeküttimine, hülgejaht) on jahinduse haru, mis seisneb hüljeste küttimises.
Eesti esiajalugu ja Hülgepüük · Hülgepüük ja Kunda kultuur ·
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Eesti esiajalugu ja Hülglased · Hülglased ja Kunda kultuur ·
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Eesti esiajalugu ja Indoeuroopa keeled · Indoeuroopa keeled ja Kunda kultuur ·
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Eesti esiajalugu ja Jahindus · Jahindus ja Kunda kultuur ·
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Eesti esiajalugu ja Kalapüük · Kalapüük ja Kunda kultuur ·
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Eesti esiajalugu ja Kalevi Wiik · Kalevi Wiik ja Kunda kultuur ·
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Eesti esiajalugu ja Karjala · Karjala ja Kunda kultuur ·
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Eesti esiajalugu ja Kirves · Kirves ja Kunda kultuur ·
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Eesti esiajalugu ja Kiviaeg · Kiviaeg ja Kunda kultuur ·
Kobras
Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.
Eesti esiajalugu ja Kobras · Kobras ja Kunda kultuur ·
Koduloom
Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.
Eesti esiajalugu ja Koduloom · Koduloom ja Kunda kultuur ·
Koer
Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.
Eesti esiajalugu ja Koer · Koer ja Kunda kultuur ·
Kunda Lammasmägi
Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.
Eesti esiajalugu ja Kunda Lammasmägi · Kunda Lammasmägi ja Kunda kultuur ·
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Eesti esiajalugu ja Kvarts · Kunda kultuur ja Kvarts ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Eesti esiajalugu ja Leedu · Kunda kultuur ja Leedu ·
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Eesti esiajalugu ja Mesoliitikum · Kunda kultuur ja Mesoliitikum ·
Naaskel
Naaskel on puidu või mõne muu materjali sisse aukude uuristamiseks mõeldud terava otsaga käsitööriist.
Eesti esiajalugu ja Naaskel · Kunda kultuur ja Naaskel ·
Nool
Nool on terava otsaga varb, mida kasutatakse tavaliselt vibust, ammust või puhkpüssist lendu laskmiseks.
Eesti esiajalugu ja Nool · Kunda kultuur ja Nool ·
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Eesti esiajalugu ja Paul Ariste · Kunda kultuur ja Paul Ariste ·
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Eesti esiajalugu ja Pärnu jõgi · Kunda kultuur ja Pärnu jõgi ·
Püstkoda
Saami püstkoda (''lávvu'') 19. sajandi lõpust Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.
Eesti esiajalugu ja Püstkoda · Kunda kultuur ja Püstkoda ·
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Eesti esiajalugu ja Põder · Kunda kultuur ja Põder ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Eesti esiajalugu ja Peipsi järv · Kunda kultuur ja Peipsi järv ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti esiajalugu ja Poola · Kunda kultuur ja Poola ·
Pulli asula
Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.
Eesti esiajalugu ja Pulli asula · Kunda kultuur ja Pulli asula ·
Ränikivi
Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
Eesti esiajalugu ja Ränikivi · Kunda kultuur ja Ränikivi ·
Sarved
Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.
Eesti esiajalugu ja Sarved · Kunda kultuur ja Sarved ·
Sindi-Lodja asulakohad
Kammkeraamika killud Sindi-Lodja III asulakohalt Sindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis.
Eesti esiajalugu ja Sindi-Lodja asulakohad · Kunda kultuur ja Sindi-Lodja asulakohad ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti esiajalugu ja Soome · Kunda kultuur ja Soome ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Eesti esiajalugu ja Soome-ugri keeled · Kunda kultuur ja Soome-ugri keeled ·
Talb
Talb oli kivist, luust või sarvest tööriist, mida kasutati peamiselt puidu lõhestamiseks ja voolimiseks.
Eesti esiajalugu ja Talb · Kunda kultuur ja Talb ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti esiajalugu ja Tallinn · Kunda kultuur ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti esiajalugu ja Tartu · Kunda kultuur ja Tartu ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Eesti esiajalugu ja Valgevene · Kunda kultuur ja Valgevene ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Kunda kultuur 73. Kuna neil ühist 48, Jaccard indeks on 5.71% = 48 / (767 + 73).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
