Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti esiajalugu ja Tšuudid
Eesti esiajalugu ja Tšuudid on 60 ühist asja (Unioonpeedia): Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Anti Selart, Arheoloogia, Eesti, Eestlased, Germaani keeled, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Hilisrauaaeg, Ingeri, Irboska, Jaroslav Tark, Jüri Selirand, Kalevi Wiik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Küllo Arjakas, Keava linnamägi, Keeleteadus, Kiievi-Vene, Kristlus, Krivitšid, Laadoga, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Läti, Lingua franca, Marika Mägi, Mati Laur, Metsapoole, ..., Nestori kroonika, Novgorodi vabariik, Otepää lahing, Paul Ariste, Peipsi järv, Połack, Possaadnik, Rahvaluule, Ristisõjad, Saaga, Saami keeled, Saamid, Siber, Silvia Laul, Skandinaavia, Sküüdid, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Sossolid, Sulev Vahtre, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tõnis Lukas, Vaiga, Valter Lang, Vürst, Veliki Novgorod, Vikerkaar (ajakiri), Virumaa, Volga. Laienda indeks (30 rohkem) »
Ain Mäesalu
Ain Mäesalu aastal 2010 Ain Mäesalu (sündinud 23. veebruaril 1955 Pärnumaal Emmu-Arukülas Mäe-Jüri talus) on Eesti arheoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Ain Mäesalu ja Eesti esiajalugu · Ain Mäesalu ja Tšuudid ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Eesti esiajalugu · Andres Tvauri ja Tšuudid ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti esiajalugu · Anti Selart ja Tšuudid ·
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Arheoloogia ja Eesti esiajalugu · Arheoloogia ja Tšuudid ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eesti esiajalugu · Eesti ja Tšuudid ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti esiajalugu ja Eestlased · Eestlased ja Tšuudid ·
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Eesti esiajalugu ja Germaani keeled · Germaani keeled ja Tšuudid ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Eesti esiajalugu ja Heiki Valk · Heiki Valk ja Tšuudid ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti esiajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Tšuudid ·
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Eesti esiajalugu ja Hilisrauaaeg · Hilisrauaaeg ja Tšuudid ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Eesti esiajalugu ja Ingeri · Ingeri ja Tšuudid ·
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Eesti esiajalugu ja Irboska · Irboska ja Tšuudid ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Eesti esiajalugu ja Jaroslav Tark · Jaroslav Tark ja Tšuudid ·
Jüri Selirand
Jüri Selirand (kuni 1938 Jüri Seiler; 21. juulil 1928 – 11. september 2017) oli eesti arheoloog, ajaloolane ja tõlkija, õppejõud ja kooliõpetaja ning suur ajaloo- ja arheoloogiakirjanduse populariseerija.
Eesti esiajalugu ja Jüri Selirand · Jüri Selirand ja Tšuudid ·
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Eesti esiajalugu ja Kalevi Wiik · Kalevi Wiik ja Tšuudid ·
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Eesti esiajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ja Tšuudid ·
Küllo Arjakas
Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.
Eesti esiajalugu ja Küllo Arjakas · Küllo Arjakas ja Tšuudid ·
Keava linnamägi
Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on linnamägi Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.
Eesti esiajalugu ja Keava linnamägi · Keava linnamägi ja Tšuudid ·
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Eesti esiajalugu ja Keeleteadus · Keeleteadus ja Tšuudid ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Eesti esiajalugu ja Kiievi-Vene · Kiievi-Vene ja Tšuudid ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eesti esiajalugu ja Kristlus · Kristlus ja Tšuudid ·
Krivitšid
Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.
Eesti esiajalugu ja Krivitšid · Krivitšid ja Tšuudid ·
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Eesti esiajalugu ja Laadoga · Laadoga ja Tšuudid ·
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Eesti esiajalugu ja Läänemeresoomlased · Läänemeresoomlased ja Tšuudid ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti esiajalugu ja Läänemeri · Läänemeri ja Tšuudid ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti esiajalugu ja Läti · Läti ja Tšuudid ·
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Eesti esiajalugu ja Lingua franca · Lingua franca ja Tšuudid ·
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Eesti esiajalugu ja Marika Mägi · Marika Mägi ja Tšuudid ·
Mati Laur
Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.
Eesti esiajalugu ja Mati Laur · Mati Laur ja Tšuudid ·
Metsapoole
Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.
Eesti esiajalugu ja Metsapoole · Metsapoole ja Tšuudid ·
Nestori kroonika
Nestori kroonika ehk leetopiss "Jutustus möödunud aegadest", täpsemalt "Ajalike aastate lugu"Ain Mäesalu.
Eesti esiajalugu ja Nestori kroonika · Nestori kroonika ja Tšuudid ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Eesti esiajalugu ja Novgorodi vabariik · Novgorodi vabariik ja Tšuudid ·
Otepää lahing
Otepää lahing toimus 1217.
Eesti esiajalugu ja Otepää lahing · Otepää lahing ja Tšuudid ·
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Eesti esiajalugu ja Paul Ariste · Paul Ariste ja Tšuudid ·
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Eesti esiajalugu ja Peipsi järv · Peipsi järv ja Tšuudid ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Eesti esiajalugu ja Połack · Połack ja Tšuudid ·
Possaadnik
Emajõe suudmes Peipsi kaldal Pihkva possaadnike ja bojaaridega 1472. aasta oktoobris Possaadnik (vene keeles поса́дник) oli keskaegse Vana-Vene linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja linnapea; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht.
Eesti esiajalugu ja Possaadnik · Possaadnik ja Tšuudid ·
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Eesti esiajalugu ja Rahvaluule · Rahvaluule ja Tšuudid ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Eesti esiajalugu ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Tšuudid ·
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Eesti esiajalugu ja Saaga · Saaga ja Tšuudid ·
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Eesti esiajalugu ja Saami keeled · Saami keeled ja Tšuudid ·
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Eesti esiajalugu ja Saamid · Saamid ja Tšuudid ·
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Eesti esiajalugu ja Siber · Siber ja Tšuudid ·
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Eesti esiajalugu ja Silvia Laul · Silvia Laul ja Tšuudid ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti esiajalugu ja Skandinaavia · Skandinaavia ja Tšuudid ·
Sküüdid
Sküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.
Eesti esiajalugu ja Sküüdid · Sküüdid ja Tšuudid ·
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Eesti esiajalugu ja Soome-ugri keeled · Soome-ugri keeled ja Tšuudid ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Eesti esiajalugu ja Soome-ugri rahvad · Soome-ugri rahvad ja Tšuudid ·
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Eesti esiajalugu ja Sossolid · Sossolid ja Tšuudid ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti esiajalugu ja Sulev Vahtre · Sulev Vahtre ja Tšuudid ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti esiajalugu ja Tartu · Tšuudid ja Tartu ·
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Eesti esiajalugu ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Tšuudid ja Tartu Ülikooli Kirjastus ·
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Eesti esiajalugu ja Tõnis Lukas · Tõnis Lukas ja Tšuudid ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eesti esiajalugu ja Vaiga · Tšuudid ja Vaiga ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti esiajalugu ja Valter Lang · Tšuudid ja Valter Lang ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Eesti esiajalugu ja Vürst · Tšuudid ja Vürst ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Eesti esiajalugu ja Veliki Novgorod · Tšuudid ja Veliki Novgorod ·
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Eesti esiajalugu ja Vikerkaar (ajakiri) · Tšuudid ja Vikerkaar (ajakiri) ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti esiajalugu ja Virumaa · Tšuudid ja Virumaa ·
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti esiajalugu ja Tšuudid ühist
- Millised on sarnasused Eesti esiajalugu ja Tšuudid
Võrdlus Eesti esiajalugu ja Tšuudid
Eesti esiajalugu on 767 suhted, samas Tšuudid 159. Kuna neil ühist 60, Jaccard indeks on 6.48% = 60 / (767 + 159).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti esiajalugu ja Tšuudid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
