Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti ja Eesti esiajalugu
Eesti ja Eesti esiajalugu on 110 ühist asja (Unioonpeedia): Aestid, Aivar Kriiska, Albert (Riia piiskop), Alepõllundus, Andres Tvauri, Anti Selart, Arheoloogiline kultuur, Baltlased, Eestlased, Etümoloogia, Germaani keeled, Germania (raamat), Harjumaa, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Hiiumaa, Hilisrauaaeg, Hunt, Ida-Viru maakond, Ilves, Indoeurooplased, Jaroslav Tark, Järvamaa, Jüri Uluots, Jõgeva maakond, Kaheväljasüsteem, Kammkeraamika kultuur, Kammkeraamika teooria, Keskmine rauaaeg, Kiievi suurvürst, ..., Kiievi-Vene, Kivikalme, Kristlus, Kunda kultuur, Kunda Lammasmägi, Latgalid, Läänemaa, Läänemeri, Läti, Leedu, Liivi laht, Liivlased, Linnus, Linnusepiirkond, Looduslik rohumaa, Maakond, Marika Mägi, Mõõgavendade ordu, Mesoliitikum, Metssiga, Muinaskihelkond, Narva kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Neoliitikum, Noorem pronksiaeg, Noorem rauaaeg, Novgorodi vabariik, Paavst, Paekivi, Paide, Parasvööde, Pärnu jõgi, Põder, Põhja-Euroopa, Petserimaa, Pihkva vürstiriik, Poola, Pronks, Pruunkaru, Pulli asula, Rauaaeg, Revala, Rooma rauaaeg, Rooma riik, Rootsi, Rootsi kuningas, Rukis, Ruunikivi, Saaga, Saaremaa, Sakala, Saxo Grammaticus, Siber, Sigtuna hävitamine, Sindi-Lodja asulakohad, Skandinaavia, Soome, Soome laht, Soome-ugri rahvad, Sossolid, Sulev Vahtre, Taani, Taani kuningas, Tacitus, Tallinn, Tartu, Tšuudid, Ugandi, Uurali algkeel, Valdemar II, Valter Lang, Võhandu jõgi, Võrtsjärv, Võru, Võsa, Venemaa, Virumaa, Weichseli jäätumine, 12. sajand, 13. sajand. Laienda indeks (80 rohkem) »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Aestid ja Eesti · Aestid ja Eesti esiajalugu ·
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Aivar Kriiska ja Eesti · Aivar Kriiska ja Eesti esiajalugu ·
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Eesti · Albert (Riia piiskop) ja Eesti esiajalugu ·
Alepõllundus
Alepõletamine Alepõllundus ehk aleviljelus (inglise keeles slash-and-burn, slash-and-burn cultivation, shifting cultivation) on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga.
Alepõllundus ja Eesti · Alepõllundus ja Eesti esiajalugu ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Eesti · Andres Tvauri ja Eesti esiajalugu ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eesti · Anti Selart ja Eesti esiajalugu ·
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Arheoloogiline kultuur ja Eesti · Arheoloogiline kultuur ja Eesti esiajalugu ·
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Baltlased ja Eesti · Baltlased ja Eesti esiajalugu ·
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Eesti ja Eestlased · Eesti esiajalugu ja Eestlased ·
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Eesti ja Etümoloogia · Eesti esiajalugu ja Etümoloogia ·
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Eesti ja Germaani keeled · Eesti esiajalugu ja Germaani keeled ·
Germania (raamat)
1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.
Eesti ja Germania (raamat) · Eesti esiajalugu ja Germania (raamat) ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Eesti ja Harjumaa · Eesti esiajalugu ja Harjumaa ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Eesti ja Heiki Valk · Eesti esiajalugu ja Heiki Valk ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eesti ja Henriku Liivimaa kroonika · Eesti esiajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Eesti ja Hiiumaa · Eesti esiajalugu ja Hiiumaa ·
Hilisrauaaeg
Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250.
Eesti ja Hilisrauaaeg · Eesti esiajalugu ja Hilisrauaaeg ·
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Eesti ja Hunt · Eesti esiajalugu ja Hunt ·
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Eesti ja Ida-Viru maakond · Eesti esiajalugu ja Ida-Viru maakond ·
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Eesti ja Ilves · Eesti esiajalugu ja Ilves ·
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Eesti ja Indoeurooplased · Eesti esiajalugu ja Indoeurooplased ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Eesti ja Jaroslav Tark · Eesti esiajalugu ja Jaroslav Tark ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eesti ja Järvamaa · Eesti esiajalugu ja Järvamaa ·
Jüri Uluots
Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Jaanse talu, Uluste küla, Kirbla vald, Läänemaa – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik.
Eesti ja Jüri Uluots · Eesti esiajalugu ja Jüri Uluots ·
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Eesti ja Jõgeva maakond · Eesti esiajalugu ja Jõgeva maakond ·
Kaheväljasüsteem
Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama.
Eesti ja Kaheväljasüsteem · Eesti esiajalugu ja Kaheväljasüsteem ·
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Eesti ja Kammkeraamika kultuur · Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika kultuur ·
Kammkeraamika teooria
Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.
Eesti ja Kammkeraamika teooria · Eesti esiajalugu ja Kammkeraamika teooria ·
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Eesti ja Keskmine rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Keskmine rauaaeg ·
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Eesti ja Kiievi suurvürst · Eesti esiajalugu ja Kiievi suurvürst ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Eesti ja Kiievi-Vene · Eesti esiajalugu ja Kiievi-Vene ·
Kivikalme
Mäla kivikalmed Muhu saarel Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Eesti ja Kivikalme · Eesti esiajalugu ja Kivikalme ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Eesti ja Kristlus · Eesti esiajalugu ja Kristlus ·
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Eesti ja Kunda kultuur · Eesti esiajalugu ja Kunda kultuur ·
Kunda Lammasmägi
Kunda Lammasmägi Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.
Eesti ja Kunda Lammasmägi · Eesti esiajalugu ja Kunda Lammasmägi ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eesti ja Latgalid · Eesti esiajalugu ja Latgalid ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti ja Läänemaa · Eesti esiajalugu ja Läänemaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Eesti ja Läänemeri · Eesti esiajalugu ja Läänemeri ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Eesti ja Läti · Eesti esiajalugu ja Läti ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Eesti ja Leedu · Eesti esiajalugu ja Leedu ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Eesti ja Liivi laht · Eesti esiajalugu ja Liivi laht ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Eesti ja Liivlased · Eesti esiajalugu ja Liivlased ·
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Eesti ja Linnus · Eesti esiajalugu ja Linnus ·
Linnusepiirkond
Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.
Eesti ja Linnusepiirkond · Eesti esiajalugu ja Linnusepiirkond ·
Looduslik rohumaa
Rohumaa Looduslik rohumaa on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega.
Eesti ja Looduslik rohumaa · Eesti esiajalugu ja Looduslik rohumaa ·
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Eesti ja Maakond · Eesti esiajalugu ja Maakond ·
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Eesti ja Marika Mägi · Eesti esiajalugu ja Marika Mägi ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti ja Mõõgavendade ordu · Eesti esiajalugu ja Mõõgavendade ordu ·
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Eesti ja Mesoliitikum · Eesti esiajalugu ja Mesoliitikum ·
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Eesti ja Metssiga · Eesti esiajalugu ja Metssiga ·
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Eesti ja Muinaskihelkond · Eesti esiajalugu ja Muinaskihelkond ·
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Eesti ja Narva kultuur · Eesti esiajalugu ja Narva kultuur ·
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Eesti ja Nöörkeraamika kultuur · Eesti esiajalugu ja Nöörkeraamika kultuur ·
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Eesti ja Neoliitikum · Eesti esiajalugu ja Neoliitikum ·
Noorem pronksiaeg
Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.
Eesti ja Noorem pronksiaeg · Eesti esiajalugu ja Noorem pronksiaeg ·
Noorem rauaaeg
Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.
Eesti ja Noorem rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Noorem rauaaeg ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Eesti ja Novgorodi vabariik · Eesti esiajalugu ja Novgorodi vabariik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti ja Paavst · Eesti esiajalugu ja Paavst ·
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Eesti ja Paekivi · Eesti esiajalugu ja Paekivi ·
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Eesti ja Paide · Eesti esiajalugu ja Paide ·
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Eesti ja Parasvööde · Eesti esiajalugu ja Parasvööde ·
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Eesti ja Pärnu jõgi · Eesti esiajalugu ja Pärnu jõgi ·
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Eesti ja Põder · Eesti esiajalugu ja Põder ·
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Eesti ja Põhja-Euroopa · Eesti esiajalugu ja Põhja-Euroopa ·
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Eesti ja Petserimaa · Eesti esiajalugu ja Petserimaa ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Pihkva vürstiriik · Eesti esiajalugu ja Pihkva vürstiriik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Eesti ja Poola · Eesti esiajalugu ja Poola ·
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Eesti ja Pronks · Eesti esiajalugu ja Pronks ·
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Eesti ja Pruunkaru · Eesti esiajalugu ja Pruunkaru ·
Pulli asula
Pulli küla asukoht Pärnumaal Pulli asula (2010) Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.
Eesti ja Pulli asula · Eesti esiajalugu ja Pulli asula ·
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Eesti ja Rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Rauaaeg ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Eesti ja Revala · Eesti esiajalugu ja Revala ·
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Eesti ja Rooma rauaaeg · Eesti esiajalugu ja Rooma rauaaeg ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Eesti ja Rooma riik · Eesti esiajalugu ja Rooma riik ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Eesti ja Rootsi · Eesti esiajalugu ja Rootsi ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Eesti ja Rootsi kuningas · Eesti esiajalugu ja Rootsi kuningas ·
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Eesti ja Rukis · Eesti esiajalugu ja Rukis ·
Ruunikivi
Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.
Eesti ja Ruunikivi · Eesti esiajalugu ja Ruunikivi ·
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Eesti ja Saaga · Eesti esiajalugu ja Saaga ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti ja Saaremaa · Eesti esiajalugu ja Saaremaa ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eesti ja Sakala · Eesti esiajalugu ja Sakala ·
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Eesti ja Saxo Grammaticus · Eesti esiajalugu ja Saxo Grammaticus ·
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Eesti ja Siber · Eesti esiajalugu ja Siber ·
Sigtuna hävitamine
Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.
Eesti ja Sigtuna hävitamine · Eesti esiajalugu ja Sigtuna hävitamine ·
Sindi-Lodja asulakohad
Kammkeraamika killud Sindi-Lodja III asulakohalt Sindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis.
Eesti ja Sindi-Lodja asulakohad · Eesti esiajalugu ja Sindi-Lodja asulakohad ·
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Eesti ja Skandinaavia · Eesti esiajalugu ja Skandinaavia ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Eesti ja Soome · Eesti esiajalugu ja Soome ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Eesti ja Soome laht · Eesti esiajalugu ja Soome laht ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Eesti ja Soome-ugri rahvad · Eesti esiajalugu ja Soome-ugri rahvad ·
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Eesti ja Sossolid · Eesti esiajalugu ja Sossolid ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eesti ja Sulev Vahtre · Eesti esiajalugu ja Sulev Vahtre ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Eesti ja Taani · Eesti esiajalugu ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Eesti ja Taani kuningas · Eesti esiajalugu ja Taani kuningas ·
Tacitus
Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.
Eesti ja Tacitus · Eesti esiajalugu ja Tacitus ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Eesti ja Tallinn · Eesti esiajalugu ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Eesti ja Tartu · Eesti esiajalugu ja Tartu ·
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Eesti ja Tšuudid · Eesti esiajalugu ja Tšuudid ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eesti ja Ugandi · Eesti esiajalugu ja Ugandi ·
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Eesti ja Uurali algkeel · Eesti esiajalugu ja Uurali algkeel ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eesti ja Valdemar II · Eesti esiajalugu ja Valdemar II ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Eesti ja Valter Lang · Eesti esiajalugu ja Valter Lang ·
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Eesti ja Võhandu jõgi · Eesti esiajalugu ja Võhandu jõgi ·
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Eesti ja Võrtsjärv · Eesti esiajalugu ja Võrtsjärv ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Eesti ja Võru · Eesti esiajalugu ja Võru ·
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Eesti ja Võsa · Eesti esiajalugu ja Võsa ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Eesti ja Venemaa · Eesti esiajalugu ja Venemaa ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eesti ja Virumaa · Eesti esiajalugu ja Virumaa ·
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Eesti ja Weichseli jäätumine · Eesti esiajalugu ja Weichseli jäätumine ·
12. sajand
12.
12. sajand ja Eesti · 12. sajand ja Eesti esiajalugu ·
13. sajand
13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti ja Eesti esiajalugu ühist
- Millised on sarnasused Eesti ja Eesti esiajalugu
Võrdlus Eesti ja Eesti esiajalugu
Eesti on 809 suhted, samas Eesti esiajalugu 767. Kuna neil ühist 110, Jaccard indeks on 6.98% = 110 / (809 + 767).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti ja Eesti esiajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
