Sarnasusi Baltisakslased ja Eesti keskaeg
Baltisakslased ja Eesti keskaeg on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Aadel, Eesti, Gild, Gotthard Kettler, Heinz von zur Mühlen, Henriku Liivimaa kroonika, Kuramaa hertsogiriik, Läti, Linnaelanikud (provintsiaalõigus), Patronaadiõigus, Põhjasõda, Preisimaa, Rüütelkond, Riia, Rootsi, Rootsi aeg, Saksamaa, Tsunft, Vaimulik, Vana-Liivimaa, Wolter von Plettenberg, 19. sajand, 1930. aastad.
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Aadel ja Baltisakslased · Aadel ja Eesti keskaeg ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Baltisakslased ja Eesti · Eesti ja Eesti keskaeg ·
Gild
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.
Baltisakslased ja Gild · Eesti keskaeg ja Gild ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Baltisakslased ja Gotthard Kettler · Eesti keskaeg ja Gotthard Kettler ·
Heinz von zur Mühlen
Heinrich Dieter von zur Mühlen (tuntud eelkõige kui Heinz; 13./26. detsember 1914– 1. juuni 2005) oli baltisaksa ajaloolane.
Baltisakslased ja Heinz von zur Mühlen · Eesti keskaeg ja Heinz von zur Mühlen ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Baltisakslased ja Henriku Liivimaa kroonika · Eesti keskaeg ja Henriku Liivimaa kroonika ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Baltisakslased ja Kuramaa hertsogiriik · Eesti keskaeg ja Kuramaa hertsogiriik ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Baltisakslased ja Läti · Eesti keskaeg ja Läti ·
Linnaelanikud (provintsiaalõigus)
Linnaelanikud (saksa keeles die Stadtbewohner) olid üks neljast (koos aadli, vaimulike ja talupoegadega) Läänemere kubermangude ja Narva linna seisusest.
Baltisakslased ja Linnaelanikud (provintsiaalõigus) · Eesti keskaeg ja Linnaelanikud (provintsiaalõigus) ·
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Baltisakslased ja Patronaadiõigus · Eesti keskaeg ja Patronaadiõigus ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Baltisakslased ja Põhjasõda · Eesti keskaeg ja Põhjasõda ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Baltisakslased ja Preisimaa · Eesti keskaeg ja Preisimaa ·
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Baltisakslased ja Rüütelkond · Eesti keskaeg ja Rüütelkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Baltisakslased ja Riia · Eesti keskaeg ja Riia ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Baltisakslased ja Rootsi · Eesti keskaeg ja Rootsi ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Baltisakslased ja Rootsi aeg · Eesti keskaeg ja Rootsi aeg ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Baltisakslased ja Saksamaa · Eesti keskaeg ja Saksamaa ·
Tsunft
Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.
Baltisakslased ja Tsunft · Eesti keskaeg ja Tsunft ·
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Baltisakslased ja Vaimulik · Eesti keskaeg ja Vaimulik ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Baltisakslased ja Vana-Liivimaa · Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Baltisakslased ja Wolter von Plettenberg · Eesti keskaeg ja Wolter von Plettenberg ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
19. sajand ja Baltisakslased · 19. sajand ja Eesti keskaeg ·
1930. aastad
1930.
1930. aastad ja Baltisakslased · 1930. aastad ja Eesti keskaeg ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baltisakslased ja Eesti keskaeg ühist
- Millised on sarnasused Baltisakslased ja Eesti keskaeg
Võrdlus Baltisakslased ja Eesti keskaeg
Baltisakslased on 274 suhted, samas Eesti keskaeg 484. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 3.03% = 23 / (274 + 484).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baltisakslased ja Eesti keskaeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: