Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond
Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti keel, Foogt, Frederik II, Gottfried, Haapsalu, Hiiumaa, Katoliku kirik, Kuressaare, Läänemaa, Lübecki õigus, Legaat, Lihula, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Maaisand, Maasilinna foogtkond, Magnus, Mõõgavendade ordu, Paavst, Piiskopkond, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne vaenus, Saaremaa, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Stiftifoogt, ..., Toomkapiitel, Tsistertslaste ordu, Vana-Liivimaa, Vana-Pärnu, Vasall, Viljandi, Wilhelm von Hohenzollern, 14. sajand, 15. sajand, 19. sajand. Laienda indeks (10 rohkem) »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Eesti keel ja Eesti keskaeg · Eesti keel ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Eesti keskaeg ja Foogt · Foogt ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Eesti keskaeg ja Frederik II · Frederik II ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Gottfried
Gottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.
Eesti keskaeg ja Gottfried · Gottfried ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Eesti keskaeg ja Haapsalu · Haapsalu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Eesti keskaeg ja Hiiumaa · Hiiumaa ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Eesti keskaeg ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Eesti keskaeg ja Kuressaare · Kuressaare ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Eesti keskaeg ja Läänemaa · Läänemaa ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Eesti keskaeg ja Lübecki õigus · Lübecki õigus ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Eesti keskaeg ja Legaat · Legaat ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Lihula
Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Eesti keskaeg ja Lihula · Lihula ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Eesti keskaeg ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Eesti keskaeg ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Eesti keskaeg ja Maaisand · Maaisand ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Eesti keskaeg ja Maasilinna foogtkond · Maasilinna foogtkond ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Eesti keskaeg ja Magnus · Magnus ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eesti keskaeg ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Eesti keskaeg ja Paavst · Paavst ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Eesti keskaeg ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Eesti keskaeg ja Riia · Riia ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Eesti keskaeg ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eesti keskaeg ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Eesti keskaeg ja Riigivürst · Riigivürst ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskop · Saare-Lääne piiskop ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Eesti keskaeg ja Saare-Lääne vaenus · Saare-Lääne piiskopkond ja Saare-Lääne vaenus ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Eesti keskaeg ja Saaremaa · Saare-Lääne piiskopkond ja Saaremaa ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Eesti keskaeg ja Saksa-Rooma keiser · Saare-Lääne piiskopkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Eesti keskaeg ja Saksa-Rooma riik · Saare-Lääne piiskopkond ja Saksa-Rooma riik ·
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Eesti keskaeg ja Stiftifoogt · Saare-Lääne piiskopkond ja Stiftifoogt ·
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Eesti keskaeg ja Toomkapiitel · Saare-Lääne piiskopkond ja Toomkapiitel ·
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Eesti keskaeg ja Tsistertslaste ordu · Saare-Lääne piiskopkond ja Tsistertslaste ordu ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Eesti keskaeg ja Vana-Liivimaa · Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Vana-Pärnu
Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.
Eesti keskaeg ja Vana-Pärnu · Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Pärnu ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Eesti keskaeg ja Vasall · Saare-Lääne piiskopkond ja Vasall ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Eesti keskaeg ja Viljandi · Saare-Lääne piiskopkond ja Viljandi ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Eesti keskaeg ja Wilhelm von Hohenzollern · Saare-Lääne piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Eesti keskaeg · 14. sajand ja Saare-Lääne piiskopkond ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Eesti keskaeg · 15. sajand ja Saare-Lääne piiskopkond ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
19. sajand ja Eesti keskaeg · 19. sajand ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond
Võrdlus Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond
Eesti keskaeg on 484 suhted, samas Saare-Lääne piiskopkond 102. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 6.83% = 40 / (484 + 102).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eesti keskaeg ja Saare-Lääne piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
