Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Adramaa, Anti Selart, Artur Vassar, Eesti, Eesti Ajaloomuuseum, Enn Tarvel, Evald Tõnisson, Harri Moora, Heiki Valk, Henriku Liivimaa kroonika, Ivar Leimus, Järvamaa, Jogentagana, Kesk-Eesti väikemaakonnad, Latgalid, Läti Henrik, Leetopiss, Liivimaa ristisõda, Linda Kaljundi, Marika Mägi, Mõõgavendade ordu, Mõhu, Petrus Kaikewalde, Richard Kleis, Riia peapiiskopkond, Riole linnus, Ripuka Punamägi, Ristimine, Sakala, Somelinde linnus, ..., Soopoolitse, Sulev Vahtre, Taani Kuningriik, Tālava, Ugandi, Vadjamaa, Valdemar II, Virumaa, Vjatško. Laienda indeks (9 rohkem) »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Adramaa ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Adramaa ja Vaiga ·
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Anti Selart ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Anti Selart ja Vaiga ·
Artur Vassar
Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977 Rutja, Lääne-Virumaa) oli eesti ajaloolane ja arheoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).
Artur Vassar ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Artur Vassar ja Vaiga ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti ja Vaiga ·
Eesti Ajaloomuuseum
Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.
Eesti Ajaloomuuseum ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Eesti Ajaloomuuseum ja Vaiga ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Enn Tarvel · Enn Tarvel ja Vaiga ·
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Evald Tõnisson · Evald Tõnisson ja Vaiga ·
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Harri Moora · Harri Moora ja Vaiga ·
Heiki Valk
Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Heiki Valk · Heiki Valk ja Vaiga ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Henriku Liivimaa kroonika · Henriku Liivimaa kroonika ja Vaiga ·
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ivar Leimus · Ivar Leimus ja Vaiga ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Järvamaa · Järvamaa ja Vaiga ·
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Jogentagana · Jogentagana ja Vaiga ·
Kesk-Eesti väikemaakonnad
Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Kesk-Eesti väikemaakonnad · Kesk-Eesti väikemaakonnad ja Vaiga ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Latgalid · Latgalid ja Vaiga ·
Läti Henrik
Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Läti Henrik · Läti Henrik ja Vaiga ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Leetopiss · Leetopiss ja Vaiga ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Liivimaa ristisõda · Liivimaa ristisõda ja Vaiga ·
Linda Kaljundi
Linda Kaljundi 2022. aasta Arvamusfestivalil Linda Kaljundi (sündinud 6. juunil 1979) on eesti ajaloolane ja kuraator.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Linda Kaljundi · Linda Kaljundi ja Vaiga ·
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Marika Mägi · Marika Mägi ja Vaiga ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Vaiga ·
Mõhu
Mõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõhu · Mõhu ja Vaiga ·
Petrus Kaikewalde
Petrus Kaikewalde (ka Petrus Kaikevalde, kroonikas veel variandid Petrus Kakuwalde, Kakewalde, Kakinwalde), Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär, keda on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Petrus Kaikewalde · Petrus Kaikewalde ja Vaiga ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Richard Kleis · Richard Kleis ja Vaiga ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vaiga ·
Riole linnus
Riole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Vaigas asunud linnus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Riole linnus · Riole linnus ja Vaiga ·
Ripuka Punamägi
Ripuka Punamägi ehk Ripuka Linnamägi on linnamägi Kärde külas Jõgeva vallas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ripuka Punamägi · Ripuka Punamägi ja Vaiga ·
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ristimine · Ristimine ja Vaiga ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sakala · Sakala ja Vaiga ·
Somelinde linnus
Somelinde linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Vaigas asunud linnus.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Somelinde linnus · Somelinde linnus ja Vaiga ·
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Soopoolitse · Soopoolitse ja Vaiga ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Sulev Vahtre · Sulev Vahtre ja Vaiga ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Taani Kuningriik · Taani Kuningriik ja Vaiga ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tālava · Tālava ja Vaiga ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Ugandi · Ugandi ja Vaiga ·
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vadjamaa · Vadjamaa ja Vaiga ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Valdemar II · Vaiga ja Valdemar II ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Virumaa · Vaiga ja Virumaa ·
Vjatško
Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vjatško · Vaiga ja Vjatško ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga ühist
- Millised on sarnasused Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga
Võrdlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on 370 suhted, samas Vaiga 108. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 8.16% = 39 / (370 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Vaiga. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
