Sarnasusi Elektrofiilne liitumine ja Orgaaniline keemia
Elektrofiilne liitumine ja Orgaaniline keemia on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Aromaatsus, Asendusreaktsioon, Elektrofiil, Kaksikside, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Keemiline reaktsioon, Monomeer, Nukleofiil, Reagent.
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Aromaatsus ja Elektrofiilne liitumine · Aromaatsus ja Orgaaniline keemia ·
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Asendusreaktsioon ja Elektrofiilne liitumine · Asendusreaktsioon ja Orgaaniline keemia ·
Elektrofiil
Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.
Elektrofiil ja Elektrofiilne liitumine · Elektrofiil ja Orgaaniline keemia ·
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Elektrofiilne liitumine ja Kaksikside · Kaksikside ja Orgaaniline keemia ·
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Elektrofiilne liitumine ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Küllastunud ja küllastumata ühendid ja Orgaaniline keemia ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Elektrofiilne liitumine ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Orgaaniline keemia ·
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Elektrofiilne liitumine ja Monomeer · Monomeer ja Orgaaniline keemia ·
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Elektrofiilne liitumine ja Nukleofiil · Nukleofiil ja Orgaaniline keemia ·
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Elektrofiilne liitumine ja Reagent · Orgaaniline keemia ja Reagent ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Elektrofiilne liitumine ja Orgaaniline keemia ühist
- Millised on sarnasused Elektrofiilne liitumine ja Orgaaniline keemia
Võrdlus Elektrofiilne liitumine ja Orgaaniline keemia
Elektrofiilne liitumine on 38 suhted, samas Orgaaniline keemia 134. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 5.23% = 9 / (38 + 134).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Elektrofiilne liitumine ja Orgaaniline keemia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: