Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Füüsika ja Kvantmehaanika
Füüsika ja Kvantmehaanika on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomifüüsika, Albert Einstein, Dünaamika, Difraktsioon, Eksperiment, Elektromagnetism, Energia, Erirelatiivsusteooria, Erwin Schrödinger, Gravitatsioon, Interferents, Klassikaline füüsika, Klassikaline mehaanika, Kvantfüüsika, Kvantgravitatsioon, Kvantväljateooria, Matemaatika, Max Planck, Molekul, Osakestefüüsika, Peegeldumine, Spektroskoopia, Statistiline mehaanika, Tahkisefüüsika, Teadusharu, Teooria, Tuumafüüsika.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Füüsika · Aatom ja Kvantmehaanika ·
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Aatomifüüsika ja Füüsika · Aatomifüüsika ja Kvantmehaanika ·
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Albert Einstein ja Füüsika · Albert Einstein ja Kvantmehaanika ·
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Dünaamika ja Füüsika · Dünaamika ja Kvantmehaanika ·
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Difraktsioon ja Füüsika · Difraktsioon ja Kvantmehaanika ·
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Eksperiment ja Füüsika · Eksperiment ja Kvantmehaanika ·
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Elektromagnetism ja Füüsika · Elektromagnetism ja Kvantmehaanika ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Füüsika · Energia ja Kvantmehaanika ·
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Erirelatiivsusteooria ja Füüsika · Erirelatiivsusteooria ja Kvantmehaanika ·
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Erwin Schrödinger ja Füüsika · Erwin Schrödinger ja Kvantmehaanika ·
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Füüsika ja Gravitatsioon · Gravitatsioon ja Kvantmehaanika ·
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Füüsika ja Interferents · Interferents ja Kvantmehaanika ·
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Füüsika ja Klassikaline füüsika · Klassikaline füüsika ja Kvantmehaanika ·
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Füüsika ja Klassikaline mehaanika · Klassikaline mehaanika ja Kvantmehaanika ·
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Füüsika ja Kvantfüüsika · Kvantfüüsika ja Kvantmehaanika ·
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Füüsika ja Kvantgravitatsioon · Kvantgravitatsioon ja Kvantmehaanika ·
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Füüsika ja Kvantväljateooria · Kvantmehaanika ja Kvantväljateooria ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Füüsika ja Matemaatika · Kvantmehaanika ja Matemaatika ·
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Füüsika ja Max Planck · Kvantmehaanika ja Max Planck ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Füüsika ja Molekul · Kvantmehaanika ja Molekul ·
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Füüsika ja Osakestefüüsika · Kvantmehaanika ja Osakestefüüsika ·
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Füüsika ja Peegeldumine · Kvantmehaanika ja Peegeldumine ·
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Füüsika ja Spektroskoopia · Kvantmehaanika ja Spektroskoopia ·
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Füüsika ja Statistiline mehaanika · Kvantmehaanika ja Statistiline mehaanika ·
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Füüsika ja Tahkisefüüsika · Kvantmehaanika ja Tahkisefüüsika ·
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Füüsika ja Teadusharu · Kvantmehaanika ja Teadusharu ·
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Füüsika ja Teooria · Kvantmehaanika ja Teooria ·
Tuumafüüsika
Lahti ühendatud kvadrupoolne elektromagnet raske ioonivoo fokuseerimiseks GSI pargis Saksamaal. Seda kasutati tuumafüüsika valdkonna uuringutes, näiteks üliraskete elementide või nende isotoopide saamiseks Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Füüsika ja Kvantmehaanika ühist
- Millised on sarnasused Füüsika ja Kvantmehaanika
Võrdlus Füüsika ja Kvantmehaanika
Füüsika on 167 suhted, samas Kvantmehaanika 102. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 10.41% = 28 / (167 + 102).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Füüsika ja Kvantmehaanika. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
