Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler
Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Christoph von Mecklenburg, Grobiņa foogtkond, Johann Albrecht I, Katekismus, Koadjuutorivaenus, Liivi sõda, Liivimaa ordu maameister, Mecklenburgi valitsejate loend, Preisimaa hertsog, Riia peapiiskop, Saksa-Rooma riik, Vasall, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zygmunt II August.
Christoph von Mecklenburg
Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.
Albrecht von Hohenzollern ja Christoph von Mecklenburg · Christoph von Mecklenburg ja Gotthard Kettler ·
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Albrecht von Hohenzollern ja Grobiņa foogtkond · Gotthard Kettler ja Grobiņa foogtkond ·
Johann Albrecht I
Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.
Albrecht von Hohenzollern ja Johann Albrecht I · Gotthard Kettler ja Johann Albrecht I ·
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Albrecht von Hohenzollern ja Katekismus · Gotthard Kettler ja Katekismus ·
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Albrecht von Hohenzollern ja Koadjuutorivaenus · Gotthard Kettler ja Koadjuutorivaenus ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda · Gotthard Kettler ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister · Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu maameister ·
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Albrecht von Hohenzollern ja Mecklenburgi valitsejate loend · Gotthard Kettler ja Mecklenburgi valitsejate loend ·
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog · Gotthard Kettler ja Preisimaa hertsog ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Albrecht von Hohenzollern ja Riia peapiiskop · Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma riik · Gotthard Kettler ja Saksa-Rooma riik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Albrecht von Hohenzollern ja Vasall · Gotthard Kettler ja Vasall ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern · Gotthard Kettler ja Wilhelm von Hohenzollern ·
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Albrecht von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg · Gotthard Kettler ja Wolter von Plettenberg ·
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt II August · Gotthard Kettler ja Zygmunt II August ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler ühist
- Millised on sarnasused Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler
Võrdlus Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler
Albrecht von Hohenzollern on 183 suhted, samas Gotthard Kettler 102. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 5.26% = 15 / (183 + 102).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
