Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Gotthard Kettler ja Johann Albrecht I

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Gotthard Kettler ja Johann Albrecht I

Gotthard Kettler vs. Johann Albrecht I

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587. Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Sarnasusi Gotthard Kettler ja Johann Albrecht I

Gotthard Kettler ja Johann Albrecht I on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog), Albrecht von Hohenzollern, Christoph von Mecklenburg, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Kuramaa hertsog, Mecklenburgi valitsejate loend, Preisimaa hertsog, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Saksa-Rooma riik, Wilhelm von Hohenzollern, Zygmunt II August.

Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog)

Albrecht VII Albrecht VII, ka Albrecht Ilus (Albrecht der Schöne; 25. juuli 1486 – 7. jaanuar 1547) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1503–1547.

Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog) ja Gotthard Kettler · Albrecht VII (Mecklenburgi hertsog) ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler · Albrecht von Hohenzollern ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Christoph von Mecklenburg ja Gotthard Kettler · Christoph von Mecklenburg ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Koadjuutor

Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.

Gotthard Kettler ja Koadjuutor · Johann Albrecht I ja Koadjuutor · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Gotthard Kettler ja Koadjuutorivaenus · Johann Albrecht I ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Gotthard Kettler ja Kuramaa hertsog · Johann Albrecht I ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Mecklenburgi valitsejate loend

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Gotthard Kettler ja Mecklenburgi valitsejate loend · Johann Albrecht I ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Gotthard Kettler ja Preisimaa hertsog · Johann Albrecht I ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop · Johann Albrecht I ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Gotthard Kettler ja Riia peapiiskopkond · Johann Albrecht I ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Gotthard Kettler ja Saksa-Rooma riik · Johann Albrecht I ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Gotthard Kettler ja Wilhelm von Hohenzollern · Johann Albrecht I ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Gotthard Kettler ja Zygmunt II August · Johann Albrecht I ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Gotthard Kettler ja Johann Albrecht I

Gotthard Kettler on 102 suhted, samas Johann Albrecht I 73. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 7.43% = 13 / (102 + 73).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Gotthard Kettler ja Johann Albrecht I. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »