Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Gustav I Vasa ja Taani ajalugu
Gustav I Vasa ja Taani ajalugu on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Christian II, Erik Pommerist, Frederik I, Hans, Hansa Liit, Kalmari unioon, Katoliku kirik, Kopenhaagen, Lübeck, Norra, Paavst, Piiskop, Reformatsioon, Rootsi, Rootsi kuningas, Saksamaa, Saksi-Lauenburg, Sten Sture Noorem, Sten Sture vanem, Stockholmi veresaun, Suurtükk, Taani kuningas, Tallinn, Talupoeg, Vasad, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand, 19. sajand.
Christian II
Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.
Christian II ja Gustav I Vasa · Christian II ja Taani ajalugu ·
Erik Pommerist
Erik Pommerist (Erik av Pommern või Erik af Pommern; norra Eirik III; rootsi Erik XIII; taani Erik VII; umbes 1382 – 16. juuni 1459) oli Kalmari uniooni ja Rootsi kuningas 1396–1439, Norra kuningas 1389–1442 ning Taani kuningas 1412–1439.
Erik Pommerist ja Gustav I Vasa · Erik Pommerist ja Taani ajalugu ·
Frederik I
Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.
Frederik I ja Gustav I Vasa · Frederik I ja Taani ajalugu ·
Hans
Hans Hans (2. veebruar 1455 – 20. veebruar 1513) oli Taani ja Norra kuningas 1481–1513 ning Rootsi kuningas (Johan II) 1497–1501.
Gustav I Vasa ja Hans · Hans ja Taani ajalugu ·
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Gustav I Vasa ja Hansa Liit · Hansa Liit ja Taani ajalugu ·
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Gustav I Vasa ja Kalmari unioon · Kalmari unioon ja Taani ajalugu ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Gustav I Vasa ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Taani ajalugu ·
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Gustav I Vasa ja Kopenhaagen · Kopenhaagen ja Taani ajalugu ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Gustav I Vasa ja Lübeck · Lübeck ja Taani ajalugu ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Gustav I Vasa ja Norra · Norra ja Taani ajalugu ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Gustav I Vasa ja Paavst · Paavst ja Taani ajalugu ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Gustav I Vasa ja Piiskop · Piiskop ja Taani ajalugu ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Gustav I Vasa ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Taani ajalugu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Gustav I Vasa ja Rootsi · Rootsi ja Taani ajalugu ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Gustav I Vasa ja Rootsi kuningas · Rootsi kuningas ja Taani ajalugu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Gustav I Vasa ja Saksamaa · Saksamaa ja Taani ajalugu ·
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Gustav I Vasa ja Saksi-Lauenburg · Saksi-Lauenburg ja Taani ajalugu ·
Sten Sture Noorem
Sten Sture Noorem Sten Sture Noorem (rootsi keeles Sten Sture den yngre; 1493 – 3. veebruar 1520) oli Rootsi regent (riksföreståndare) aastail 1512–1520.
Gustav I Vasa ja Sten Sture Noorem · Sten Sture Noorem ja Taani ajalugu ·
Sten Sture vanem
Sten Sture monument Uppsalas Sten Sture vanem (rootsi keeles Sten Sture den äldre; 1440 – 14. detsember 1503) oli Rootsi regent aastail 1470–1497 ja 1501–1503.
Gustav I Vasa ja Sten Sture vanem · Sten Sture vanem ja Taani ajalugu ·
Stockholmi veresaun
Stockholmi veresaun Stockholmi veresaun (rootsi keeles Stockholms blodbad, taani keeles Det Stockholmske Blodbad) oli Taani kuninga Christian II vägede eduka sissetungi mõjul alanud sündmusteahel, mis toimus 7.–9.
Gustav I Vasa ja Stockholmi veresaun · Stockholmi veresaun ja Taani ajalugu ·
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Gustav I Vasa ja Suurtükk · Suurtükk ja Taani ajalugu ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Gustav I Vasa ja Taani kuningas · Taani ajalugu ja Taani kuningas ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Gustav I Vasa ja Tallinn · Taani ajalugu ja Tallinn ·
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Gustav I Vasa ja Talupoeg · Taani ajalugu ja Talupoeg ·
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Gustav I Vasa ja Vasad · Taani ajalugu ja Vasad ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Gustav I Vasa · 16. sajand ja Taani ajalugu ·
17. sajand
17.
17. sajand ja Gustav I Vasa · 17. sajand ja Taani ajalugu ·
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
18. sajand ja Gustav I Vasa · 18. sajand ja Taani ajalugu ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gustav I Vasa ja Taani ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Gustav I Vasa ja Taani ajalugu
Võrdlus Gustav I Vasa ja Taani ajalugu
Gustav I Vasa on 102 suhted, samas Taani ajalugu 521. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 4.65% = 29 / (102 + 521).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gustav I Vasa ja Taani ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
